Udu vallutas maa ja metsa
Terve päev oli nii paks udu, et ümbrust suurt näha polnud. Hea, et liikusin kohtades, mida une pealt mäletan. Võõral teel udus sõites peaks küll topelt ettevaatlik olema. Metsas suurte puude all aga udu justkui polnudki, ainult niiske oli.
Vilunud saemehe käe all sai kahe päevaga mulle vajalik küttepuude kogus nagu naksti tehtud. Jämedad ja kiiva kiskuvad lepamürakad langetas ta kuuskede vahelt osavasti täpselt sinna kohta kuhu vaja. Eks kogemused, täpne silm ja aja jooksul juurdunud õiged töövõtted on metsalangetaja headuse näitajaks. Alati ei kasva kõik metsapuud tikksirgetena, mõned omapäi kasvanud hall-lepad võivad langetamisel ettearvamatult käituda. Sellega peab langetaja arvestama. Kõigi nende aastate jooksul pole ükski harvester veel minu metsa puutunud. Eks näis, mis tulevik toob.
Kui kõik läheb nii nagu plaanitud, siis tuleb kohe ka metsaveotraktor ja toob mu küttepuud laoplatsile. Pinnas seal lepiku vahel pole küll märg, kuid arvestades aastaaega ja ilmaprognoosi, siis kuivemaks enam ka ei lähe. Paks huumusekiht katab seda kunagist karjamaapõldu ning märjal ajal jäävad kohe kindlasti veojäljed sisse. Seepärast ongi oksavaal pinnast kaitsma sätitud ja minul soov vedu kohe ja kiiresti ära teha.