Ülane õitseb – aeg metsa istutama hakata
Kevadine looduse areng on olnud kiire. Alles sai sinililledest vaimustuda, kui juba õitsevad ülased ning avanevad kopsurohu õied. Minul seostuvad need märgid kevadise metsaistutuse algusega.
Metsaistutuseks on praegu hea aeg, ei tasu kalendrit vaadata ega seda tööd edasi lükata. Uskuge mind, piisavalt pika kogemusega istutajat – kui labidas maasse läheb, kuid aiatööde jaoks muld veel toores, siis on paras aeg metsataimi mulda panna. Tavaliselt, kui metsa oleme istutanud, ongi ülaste aeg olnud. Muld on praegu kevadiselt niiske, taimed lähevad hästi kasvama. Vaevalt enam tugevaid öökülmasid tuleb, mis kohrutust võivad tekitada ja taimi mullast üles kergitada. Pigem juhtub seda sügisese istutamise korral, kui taimed pole jõudnud juurduda. Kevadine metsaistutus on kindla peale minek.
Sõitsin riigimetsast läbi ja nägin langi servas taimekotte. Kohe-kohe on istutajad kohal. Erametsaomanikud peaksid sama tegema, peaasi, et taimed ette tellitud või ostetud oleksid.
Tavaliselt olen ise istutanud aprilli viimasel nädalal, sageli ka 1. või 2. mail. Kevaded on olnud erinevad. Kõige varasem istutusaeg oli mul 2002.a., siis alustasime 9.aprillil. Tänavune kevad ongi pigem varajane, viivitada pole mõtet.
Metsas on praegu väga mõnus olla. Kõikjal kostab linnulaulu, kimalane sumiseb, liblikad lendavad. Nägin ka suurt, mustana paistvat, tegelikult tumedat sametpunast, heleda tiivaäärise ja sinise täpireaga leinaliblikat. Jõe ääres rohetab värske karulauk ja levitab enda ümber mõnusat küüslaugulõhna. Tekib vastupandamatu soov võtta rohelisest puhmast mõni leht ja pista kevadine vitamiiniamps põske. Kaks sokku teevad metsas vastastikku koledat häält, endal sarved alles karvased. Ees on lootusrikas aeg kõigi jaoks, kel õnnestus pikk talv üle elada.