Uuritakse metsa

Suuremad metsateed on tahenenud ja nii põrutasingi kohtadesse, kus kevadest sügiseni umbes kord kuus ühe ringi teen. Eesmärki alati polegi, lihtsalt käin tuttavaid paiku vaatamas. Vahel näen metsloomi ja linde, suve esimeses pooles naudin käpaliste õiteilu. Kevadise käimise mõte aga on ka jälgida, kui suures mahus on uusi raieid tehtud.

Sel raieperioodil sealset riigimetsa polnud puututud, küll aga palistasid teeservi suured peenpalgi-, paberipuu ja peenikeste kuuselattide virnad, otstele markervärviga võõbatud tähed MG. Jätan tähtede taga peituva Eesti ühe suurema metsafirma nimetuse oma teada. Ei lähe nende majandamise intensiivsus minu arusaamadega säästvast metsandusest kuidagi kokku.

Kui taas riigimetsa maadele jõudsin, märkasin männiku keskel mingeid tumedaid kolmnurki. Otsustasin vaatama minna. Just samas kohas oli aastaid tagasi metsaühistul puude laasimise õppepäev ja peatusime sama sihi otsas, et uurida laasitud tüvedega mände. Oi, kui palju tol augustikuul selles metsaaluses mustikaid oli! Pildil paistavad kevadised lehtedeta mustikavarred praegugi.

Iseäralikud asjandused selles männikus jäidki mulle mõistatuseks. Korralikele vaiadele kinnitatud veekindlast materjalist koonusekujulised kogumiskotid, mille põhjas väiksed tihedast võrgust kinnised kotikesed. Kokku oli neid reas kümmekond, numbrid küljes ja puha. Vaatasin ülevalt sisse ka. Tundus, et putukate püünised need küll pole, pigem kogutakse metsavarist, seda mis puudelt kukub: okkad, koor, käbid, seemned, sammal jm. Täpsema selgituse saaksin ehk kohaliku metsniku käest. Arvatavasti teevad kas üliõpilased või teadurid mingeid uurimusi, milleks kogumiskotid ka paigaldati. Metsandus on huvitav ala.