Taasiseseisvumispäeval mõtlesin uue põlvkonna inimestest, kes Eesti nime maailmale tuntuks teevad. Nende hulgas on nii teaduse, kultuuri ja spordiga tegelevaid noori, kes on sündinud laulva revolutsiooni ajal või iseseisvuse taastanud riigi algusaastatel.

Ma pole ainus, kes noorte sportlaste saavutusi jälgib ja nende edu üle rõõmu tunneb. Aga on mul ka mõned erilised sümpaatiad. Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustelt hõbemedali kaela saanud Rasmus Mägi ja Vändrast pärit profirattur Tanel Kangert eristuvad mitmetest teistest sportlastest intelligentsuse, aruka jutu ja tagasihoidlikkuse poolest. Kui palju nad tulemuste nimel tööd rügavad, treenivad ja pingutavad, teavad vaid nemad ise ja nende lähedased. Loodetavasti nad saavad uut indu, teades, kui palju on kodumaal pöidlahoidjaid.

Tore, et on olemas näiteks Eurospordi kanalid, kust saab otse jälgida järgmisi selle hooaja kergejõustikuvõistlusi ja Rasmus Mägi jookse, aga ka eeloleval laupäeval algavat ja 21 päeva kestvat Vuelta rattatuuri Hispaanias, kus Tanel Kangert Astana meeskonna koosseisus võistlemas. Tanel on siinsamas, metsatuka taga majas üles kasvanud noormees, kelle isa-ema hästi tunnen ja kelle esimene treener Erich Pernergi varem meie lähedal elas. Töökuse on noormees pärinud isalt, tagasihoidlikkuse emalt, sporditarkused aga treenerilt.

Nõnda mahutangi spordiülekandeid neisse päevisse, mil ilmad metsas käimist segavad või haige ema pärast kodus olema sunnivad. Mõni varane hommikuvalguse tund, nagu juureoleval pildil, õnnestub endale ka vahel näpata.