Augustikuus sain Keskkonnaametilt teavituse minu metsamaal pesitsevate väike-konnakotkaste püsielupaiga kaitse alla võtmise väljatöötamiskava kohta. Siiani kehtivad pesapuude (mu metsas on neid kaks) ümber 100 meetri raadiuses sihtkaitsevööndid. Moodustatav püsielupaik hõlmab aga palju suurema metsapindala, mis omakorda on jagatud rangelt kaitstavateks sihtkaitsevöönditeks, kuhu jääb vanem mets ja kus leidub kotkale sobivaid pesapuid, ning piiranguvööndiks, milleks on valdavalt alla 30-aastased noorendikud.

Koos piirinaabriga, kelleks on üks Eesti metsafirma, jääb minu ja nende maadele kahepeale kokku 18,62 ha suurune väike-konnakotka püsielupaik, millest sihtkaitsevööndites on 12 ha ja piiranguvööndites 6,62 ha. Kahest minu metsa jäävast pesast teine ehitati sel kevadel juurde, kus ka pesitseti ning kasvas üles poeg. Varasem pesa ei olnud kasutuses, kuid seisab kuusepuul ilusti edasi. Kotkad võivad ehitatud pesi aastate lõikes vahetada ja kordamööda kasutada, see on levinud.

Sihtkaitsevöönd tähendab, et igasugune tegevus ja puude raie on selles metsaosas keelatud. Sellest aastast rakendus sihtkaitsevööndile ka Natura toetus 110 eur hektari kohta aastas, mis pole küll suur, kuid on maaomanikule hüvitiseks selle eest, et ta loovutab osakese oma metsaloodusest kotkaste koduks.

Minu metsas on väike-konnakotkaste pesitsemisest teatud juba 1970ndatel, rääkisid vanad jahimehed. Ise nägin kotkaid esimest korda seal 2000ndate alguses. Varem lihtsalt ei osanud neid linde tähele panna. Tol korral oli konnakotkastel pesa üsna põllutee äärses metsatukas kuuse otsas, kust see ühel talvel jäätunud lume raskuse all koos oksaga maha varises. Kotkad aga ehitasid umbes 100 meetri kaugusele kuuse otsa uue ja pesitsesid seal edukalt kuni eelmise aastani. Nüüd siis taas uus pesa uuel puul, ikka vanemal kuusel.

Kuna konnakotkad on territooriumitruud, ongi nende elupaikade kaitseks otstarbekas moodustada püsielupaik. Minu metsa näidetest selgub, et vähem kui 20 aasta jooksul on kotkapaaril juba kolmas pesa samasse metsa ehitatud, pesapuude vahekaugus 100 meetri kanti. Seda metsa peavad nad oma koduks, kus valitseb rahu, ümbritsevad põllud ja jõeaasad aga on kotkaste toitumisalad.