Võrgud paju oksal

Alles see oli, kui ühel aastal kõik toomingapõõsad olid helehallidesse võrkudesse mähitud ja oksad lehtedest paljad. Neid võrke punus võrgendikoi, kelle aplad röövikud sõid rohelised lehed ära.

Nüüd nägin samasugust võrgendipesa kraavipõhjas kasvava pajupõõsa otsas. Ka paju võrgendikoi on olemas. Valmikuna on see tegelane liblikas, kes muneb suvel munad ning mähib need võrgu sisse. Sügisel kooruvad munadest röövikud ning jäävad võrgust pessa talvituma. Pehmed talved soodustavad külma aja edukat üleelamist. Kevadel poevad röövikud pesast välja ning asuvad värskeid lehti sööma. Ja oh mis rammusad ning hea isuga järeltulijad ühel tillukesel liblikal võivad olla!

Röövikud söövad lehti ja samal ajal punuvad võrgendiniidist pesa, kuhu kesksuvel üheskoos nukkuma minna. Paari nädala pärast väljuvad nukkudest juba valmikud ehk lennuvõimelised liblikad. Uus eluring algab otsast peale. Seda võivad rikkuda vaid kurjad ilmad või inimene oma keemiliste tõrjevahenditega.