Need 12 probleemi annavad keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Kristel Järve sõnul fookuse metsanduse arengukava koostamise ettepanekule.

“See aitab mõista, millised probleemid on teravaimad ja milliste lahendamist oodatakse esmajärjekorras,” selgitab ta.

Puu

Metsanduse arengukava koostamise teises etapis (kestab 2019 kuni 2020) hakkab juhtrühm (selle moodustab keskkonnaminister) kõigile 101 probleemile lahendusi välja töötama. Abimaterjalina kasutatakse Järve sõnul kindlasti ka ülikoolide teadlaste koostatud alusuuringu tulemusi ning eelmise metsanduse arengukava aruannet.

“Ideaalis valmivad seega lahendusstsenaariumid koos mõjude hinnanguga, mis võimaldavad teha teadlikke valikuid ja mille vahel juhtrühm saab valida,” märgib Järve.

Juhtrühm peab ka hindama, kas kõik probleemid on üldse lahendatavad või metsanduse arengukavas lahendatavad.

Prioriteedid peaksid Järve sõnul aga olema need, mille lahendust esmajärjekorras oodatakse.

MAJANDUSE VALDKONNA ALAMTÖÖRÜHM

1. Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis.

2. Piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad.

3. Erametsade puuliigiline koosseis on muutunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas.

ÖKOLOOGIA VALDKONNA TÖÖRÜHM

4. Metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, jätkusuutlik ja õiglane.

5. Metsamajanduse ja maakasutuse mõju Eesti metsade süsinikuvarudele vajab selgitamist. Eesmärk on metsade süsinikuvaru ja -sidumisvõime suurendamine läbi teadmispõhise majandamise.

6. Raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada teisi metsade ökoloogilisi funktsioone.*

*Selle probleemi osas ei ole töörühm päris ühte meelt, ent sellegipoolest oldi nõus seda ühe prioriteedina kirja jätma.

SOTSIAALVALDKONNA TÖÖRÜHM

7. Piirangutest tuleneva saamata jäänud tulu kompenseerimine metsaomanikele ja kohalikule omavalitsusele pole sageli piisav või puudub üldse.

8. Metsandusega seotud taristute (teede) korrashoid ja areng pole piisavalt tagatud.

9. Puudub riigi pikaajaline terviklik plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta koos mõjude hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele.

KULTUURIVALDKONNA TÖÖRÜHM

10. Füüsilisest isikust erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanike) arvu ja nende omandis oleva metsamaa jätkuv vähenemine ning juriidilisest isikust metsaomanike (edaspidi firmametsaomanike) metsamaa pindala intensiivne suurenemine.

11. Ebapiisav loodushoidlike tavade ning metsaga seotud eesti rahvakultuuri traditsioonide õpetamine koolides.

12. Looduslikud pühapaigad kõnetaksid tänapäeva kultuuris rohkem inimesi, kui neid tõlgendada läbi metsa ja tervise omavaheliste suhete.