Sama käib ka suuremate metsamasinate kohta. Nii forvarderide kui harvesteride areng on käinud käsikäes suure IT-arenguga. Praegused masinad on keskkonnasäästlikumad ja tootlikumad kui kümme aastat tagasi. Samuti on muutunud metsamasinate kabiinid, mis on praegu mugavamad ja avaramad. Tänapäeval mahub sinna suur hulk juhi töötingimusi parandavaid asju alates külmkapist ja lõpetades võileivasoojendajaga.

Masinate juhtimine on üha rohkem arvutil põhinev, eelkõige on edasi arenenud andmebaaside kasutamine ja infovahetus. Praegune metsamasin on võimeline saatma oma tööandmeid kontorisse reaalajas, mis kümme aastat tagasi oli veel arendusjärgus.

Metsamasinate osas on toimunud ka teisesuunaline areng – Eestisse on jõudnud miniharvesterid. Need on väikesed ja kompaktsed, sõiduauto treileris transporditavad metsamasinad, mida kasutatakse hooldusraietel.

Kümme aastat tagasi toimus aga tehnikavaldkonnas sündmus, mis mõjutas väga paljusid metsamehi – 2009. aastal jõudsid Eestisse ka Android-operatsioonisüsteemiga telefonid. See andis võimaluse IT-valdkonnale arendada välja rakendusi, mis praeguseks on metsameestel igapäevases kasutuses. Kaardirakenduses, andmebaasid, ka relaskoop ja kõrgusemõõtja – need kõik kolisid nutitelefoni. Ja nende vahendite areng on kiire ning jõuline.

Teinegi uuem tehnikaarendus pole veel metsanduses oma täisvõimsust saavutanud. Droonid annavad igaühele võimaluse vaadata metsa linnulennult. On ilmselge, et ainult vaatlemise ja pildistamisega see ei piirdu, juba praegu arendatakse algoritmilisi iseõppivaid süsteeme, mis suudavad hinnata näiteks metsas toimunud muutusi – kas on tuul kahju teinud, kus on puud kuivanud jne. Tulevikus tuleb kindlasti juurde ka neid võimalusi, millest praegu veel unistadagi ei oska!