Metsatehnika on kümne aastaga nutikamaks muutunud


Metsatehnika on kümne aastaga nutikamaks muutunud
Foto: Metsaühistu

Kümme aastat tagasi oli igasugune metsatehnika jõudnud metsaomanikeni juba ammu. Mootorsaed, võsalõikurid, harvesterid ja forvarderid olid igapäevased ning paljud neist teevad oma tööd veel praegugi.

Siiski on mõned asjad metsatehnikas kümne aastaga muutunud, kirjutab Metsaühistu.

Näiteks praegused mootorsaed on kergemad, vähem lärmakamad ja väiksema vibratsiooniga kui kümne aasta tagused. Sama käib ka võsalõikajate kohta. Samuti on mõned profiklassi saed varustatud kiibiga, mis jälgib masina tööd. Teeninduses on nüüd meistril kohe näha, kui kaua ja mis tingimustel (isegi mootori pöörded on salvestatud) masin tööd tegi. Masinad on nutikamad, võib lühidalt öelda.

Sama käib ka suuremate metsamasinate kohta. Nii forvarderide kui harvesteride areng on käinud käsikäes suure IT-arenguga. Praegused masinad on keskkonnasäästlikumad ja tootlikumad kui kümme aastat tagasi. Samuti on muutunud metsamasinate kabiinid, mis on praegu mugavamad ja avaramad. Tänapäeval mahub sinna suur hulk juhi töötingimusi parandavaid asju alates külmkapist ja lõpetades võileivasoojendajaga.

Masinate juhtimine on üha rohkem arvutil põhinev, eelkõige on edasi arenenud andmebaaside kasutamine ja infovahetus. Praegune metsamasin on võimeline saatma oma tööandmeid kontorisse reaalajas, mis kümme aastat tagasi oli veel arendusjärgus.

Metsamasinate osas on toimunud ka teisesuunaline areng – Eestisse on jõudnud miniharvesterid. Need on väikesed ja kompaktsed, sõiduauto treileris transporditavad metsamasinad, mida kasutatakse hooldusraietel.

Foto: Metsaühistu
Seotud lood:

Kümme aastat tagasi toimus aga tehnikavaldkonnas sündmus, mis mõjutas väga paljusid metsamehi – 2009. aastal jõudsid Eestisse ka Android-operatsioonisüsteemiga telefonid. See andis võimaluse IT-valdkonnale arendada välja rakendusi, mis praeguseks on metsameestel igapäevases kasutuses. Kaardirakenduses, andmebaasid, ka relaskoop ja kõrgusemõõtja – need kõik kolisid nutitelefoni. Ja nende vahendite areng on kiire ning jõuline.

Teinegi uuem tehnikaarendus pole veel metsanduses oma täisvõimsust saavutanud. Droonid annavad igaühele võimaluse vaadata metsa linnulennult. On ilmselge, et ainult vaatlemise ja pildistamisega see ei piirdu, juba praegu arendatakse algoritmilisi iseõppivaid süsteeme, mis suudavad hinnata näiteks metsas toimunud muutusi – kas on tuul kahju teinud, kus on puud kuivanud jne. Tulevikus tuleb kindlasti juurde ka neid võimalusi, millest praegu veel unistadagi ei oska!