Mullune raiemaht Eesti metsades kasvas varasemaga võrreldes 1,5 miljoni tihumeetri võrra

 (10)
KAITSEVÄE KESKPOLÜGON JA MAHARAIUTUD METS
FOTO: Marko Mumm

Keskkonnaagentuuri eksperthinnangu põhjal ulatus eelmise aasta raiemaht 12,5 miljoni tihumeetrini, mis on poolteist miljonit tihumeetrit suurem kui aasta varem.

Nagu varasemaltki tehti lõviosa raietest eelmisel aastal lageraietega. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialisti Madis Raudsaare sõnul oli 2018. aastal lageraiete pindalaks 35 800 hektarit.

„Kolmandik lageraietest tehti kaasikutes, neljandik männikutes ja viiendik kuusikutes,“ selgitas Raudsaar. Kindlasti soosis Raudsaare hinnangul mulluseid raieid paberipuidu kõrge hind.

Tunamullune raiemaht oli 11 miljonit tihumeetrit. 2016. aasta raiemaht oli 10,7 miljonit tihumeetrit. Metsa mullune juurdekasv oli 16 miljonit tihumeetrit.

Keskkonnaagentuuri eksperthinnangu aluseks on statistilise metsahindamise (SMI) proovitükkide andmed ning raiedokumendid – RMK tehtud tegelikud raied ja erametsaomanike esitatud metsateatised. Viimastest vähemalt kolmandikku tavaliselt ei realiseerita.

SMI 2018 hindab Eesti metsamaa suuruseks 2,331 miljonit hektarit. See on 51,4 % kogu maismaa pindalast koos siseveekogudega.

Arenguklasside järgi on meil kõige rohkem keskealist metsa – 811 000 hektarit, küpset metsa on 632 000 hektarit.Enamuspuuliigi järgi kasvab meil kõige rohkem mände 31%, kaski 29% ja kuuski 17%. Kaitse all on 24,6% Eesti metsamaast.

Põllumajandusmaad on Eestis 1,2 miljonit hektarit.