Riigikogu saadab harvesteri-mehed kooli
Ta pidas oluliseks riigikogu toetuse saanud keskkonnakomisjoni ettepanekut, mis lisas metsaseadusesse sätte, et raietöid tohivad teha ainult harvesterioperaatori kutsekvalifikatsiooniga töötajad
„Just harvesterioperaatoritest sõltub raiesmiku seisund pärast raietöid, nende eksimused kahjustavad pinnast, just nemad langetavad elustiku mitmekesisuse säilitamiseks vajalikke puid, teevad ekslikke valikuid seemnepuude jätmisel,“ selgitas Vakra. „Kuna põhiliselt toimub metsa ülestöötamine harvesteriga, on oluline, et selle operaator oskaks teha looduses õigeid valikuid. Tulevikus on metsas töötavad harvesterioperaatorid oskustöötajad, kellel peavad olema oskused, et võimalikult vähe kahjustada pinnast, valida õigesti säilik- ja seemnepuid, järgida keskkonnanõudeid ning et metsamaterjal oleks optimaalselt järgatud.“
Sisuliselt tähendab riigikogu toetuse saanud muudatusettepanek, et harvesterioperaatoritel, kellel veel kutsetunnistust ei ole, tuleb kooli minna. Sellel kohustusel on 5-aastane üleminekuperiood, et ettevõtjad jõuaksid tagada kõikidele harvesterioperaatoritele nende kutse 4. taseme omandamise.
Täna parlamendis vastuvõetud seadus andis valitsusele õigus peatada uuendusraie, kui on alust eeldada, et raiete maht võib ületada majandusmetsa juurdekasvu. Samuti ei tohi kohaliku omavalitsuse nõusolekuta raiuda linna rohealal kasvavat metsa ja raietööd tuleb kooskõlastada omavalitsusega enne metsateatise esitamist. See muudatus aitab säilitada linnade rohealadel väärtuslikku kõrghaljastust, sest omavalitsused saavad võimaluse, tegelikult kohustuse, mõjutada raietöid linnade üldplaneeringuga määratud rohealadel.
Samuti jättis parlament suurendamata lageraie langi ala, mis seni ei tohtinud olla suurem kui 7 hektarit.
