RMK metsise elupaikadest Rail Baltica trassil: ollakse alles protsessi algusfaasis

 (14)
RMK metsise elupaikadest Rail Baltica trassil: ollakse alles protsessi algusfaasis
Foto: sighmanb, Wikimedia Commons CC BY 2.0

28. augusti Eesti Ekspressis ilmus Mikk Salu artikkel sellest, kuidas Keskkonnaameti soov teha Eestis kaitse all oleva metsise jaoks Lõuna-Pärnumaale uus püsielupaik põrkus RMK vastuseisu otsa.

RMK vastab, et mustvalge vastanduse kõrval ei jätkunud lehes paraku ruumi sisulistele argumentidele.

Järgneb RMK koostatud vastus.


Vaidlusi tekitab ala suurus – kui Keskkonnaameti esialgne ettepanek oli võtta kaitse alla 7337 hektarit, siis RMK ettepanek oli võtta kaitse alla 257 hektarit.

Mustvalge vastanduse kõrval ei jätkunud lehes paraku ruumi sisulistele argumentidele, millele tuginedes metsise kaitse üle arutletakse ega ka sellele, et lisaks 257 hektari kaitse alla võtmise ettepanekule arvas RMK raiest välja 882 hektarit. Täna ollakse protsessi algusfaasis ning lõpptulemus sõltub ekspertide edasiste tegevuste tulemustest.

Teemapüstitus lähtub uuringust, mille Eesti Ornitoloogiaühing viis läbi selleks, et selgitada välja Rail Balticu rajamisega tekkiv kahju metsise asurkonnale ja pakkuda välja leevendusmeetmeid.

Uuring nimetab, et Rail Balticu otsene mõju antud piirkonnas on trassi kulgemine läbi kahe metsise mängupaiga (Venemurru soo mängupaik ja Saki mängupaik). Nende kahe mängupaiga pindala kokku on 254 ha. Muude raudteetaristust tulenevate võimalike ohutegurite üle aruanne ei arutle.

Kaitsemeetmena pakkus ühing välja, et kaitse alla tuleks võtta 8664 hektarit maad. Keskkonnaamet kärpis numbrist välja eramaad ja otseselt raudtee ehitusega seotud alad ning tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla 7337 hektarit.

Seotud lood:

Ministeerium arutas ettepanekut RMK-ga, kes leidis, et loodav kaitseala peab olema proportsioonis ornitoloogiaühingu uuringus välja toodud negatiivsete mõjudega. Vaidluse tuum peitub küsimuses, miks peab olukorras, kus uuringus nimetatakse negatiivseks mõjuks kahe metsisemängu hävimist (kogupindalaga 254 ha), võtma täiendavalt kaitse alla 7300 hektarit?

Oma analüüsis tõi RMK välja järgmised argumendid:

  • Juba praegu on kõnealuses piirkonnas kaitse all kolmandik riigimetsast, 4334 ha.
  • Metsise olemasolu piirkonnas on teada vähemalt viimased 100 aastat. Teada on ka see, et metsisemängud aeg-ajalt kolivad.
  • Olemasolevad seireandmed kinnitavad, et senistel kaitsemeetmetel on olnud positiivne mõju. Ornitoloogiaühingu uuringuala moodustab osa metsise Soomaa tuumalast, kus vastavalt 2017. aasta seirearuandele on seireperioodide 2009-2012 ja 2013-2017 võrdluses metsisekukkede arv mängudes suurenenud 89 isendi võrra. Metsisekukkede arv on suurenenud nii Soomaa tuumalal tervikuna, uuringuala ümber 10 km raadiuses kui ka uuringualal.
  • Tulenevalt sellest, et praegused kaitsemeetmed töötavad ning et Rail Balticu trass kaotaks kaks metsise mängupaika (kokku 254 ha), tuleb keskenduda ümberasumisvõimaluste loomisele nende lindude jaoks, kelle mängupaik kaob.
  • RMK on seisukohal, et kuigi ka olemasolevad sihtkaitsevööndid ja Keskkonnaregistris registreeritud mängupaigad tagaksid Venemurru soo ja Saki mängupaikade kukkede ümberasumise, siis kindlustamaks valikute mitmekesisust Rail Balticu valmimise ajaks, on mõistlik laiendada kaitstava metsa pindala.


Kaaludes erinevaid argumente otsustas Keskkonnaministeerium, et esialgne kaitse tagatakse aladel järgmiselt:

  • Koheselt võetakse kaitse alla täiendavalt 257 ha. See number on saadud analüüsides metsisemänguks sobivaid puistuid Rail Baltica trassi raadamise tõttu hävivate mängude lähikonnas, mis on praegu asustamata ja kuhu metsise mängud võiksid liikuda.
  • RMK kaitseb Rail Baltica trassil asuvaid mängupaiku kuni trassi rajamiseni.
  • Keskkonnaministeeriumi haldusala sisemise kokkuleppe alusel ei kavanda RMK raieid 882 hektaril piirkonna metsisepopulatsioonile olulistes elupaikades kuni Kõveri-Ilvese kaitseala ametliku menetlus lõppemiseni. Menetluse käigus selgub lõplikult kaitstavate metsade pindala, piirid ja majandamistingimused.


Piirkonna metsisepopulatsioonile oluliste elupaikade lõplikud kaitstavate metsade pindala, piirid ja majandamistingimused selguvad teise protsessi ehk Kõveri-Ilvese kaitseala menetluse käigus, mille raames ei kavanda RMK menetluse lõpuni piirkonnas raieid täiendaval 882 hektaril.

Loe täpsemat RMK ettepanekut siit.

Metsakonverents 2019