Doktoritöö uuris ilmastiku pikaajalise varieerumise mõjusid hariliku männi kasvule nii ajalisel kui ka ruumilisel skaalal.

Retrospektiivse tüveanalüüsi tulemusena erinesid kolme hariliku männi põlvkonna juurdekasv oluliselt ning pärast 1960. aastat kasvama hakanud puudele oli omane palju kiirem kasv kui kümnendeid varasema kasvualgusega puudele.

„Meteoroloogiliste andmete analüüs näitas, et 1970. aasta ja hilisema kasvualgusega puude kasvuajal valitsesid oluliselt soojemad temperatuurid kui kahel varasemal kasvuperioodil, mis omakorda mõjus kasvu kiirenemisele positiivselt,“ ütles Metslaid.

Rohkem kui 900 hariliku männi aastarõngaste laiuse dendroklimaatiline analüüs näitas, et ilmastiku muutumise mõju radiaalkasvule on Eestis piirkonniti oluliselt erinev ning sõltub eelkõige piirkondlike kliimatunnuste ja kasvukohatingimuste koosmõjust.