FOTOD | Ilmateenistuse radaritelt näeb nii putukate kui ka rändlindude liikumist

 (2)
FOTOD | Ilmateenistuse radaritelt näeb nii putukate kui ka rändlindude liikumist
Lindude radaripilt: 25. augusti õhtupoolikul on linnud Liivi lahe ümbruses just lendu tõusnud ja suunduvad lõuna poole.Foto: Keskkonnaagentuur

Kui tavapäraselt oleme teadlikud sügisesest lindude rändest, siis tuleb välja, et keskkonnaagentuuri ilmaradari piltide järgi käib osade tiivuliste lahkumine Eestist juba praegu.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse radarite põhifunktsiooniks on edastada andmeid erinevatest õhukihtidest, kust saadud infot kasutavad sünoptikud ilmaprognooside koostamiseks. Tegelikult on radarite võimekus ja kasutusvõimalused laiemad – nimelt on nende piltidelt näha ka nii õhus lendavate putukate grupid kui ka rändlinnud.

Suur lennuränne saab Eesti kohal alguse juba augustikuuse ööpimeduse varjus. Radarimonitorile jäävad märked lehelindudest, põõsalindudest ja teistest värvulistest - ränne, mis jätkub hommikuti suurtes kõrgustes ja jääb inimsilmale märkamatuks, on tegelikult isendite arvu poolest kõige võimsam. Öisel rändamisel on omad eelised – siis jääb toidu otsinguks kogu valge aeg (kuigi kõik putuktoidulased rändurid ei ole öörändurid). Mõistagi jäävad niimoodi meie radaripilti ka putukate parved. Päevasel ajal ühes tõusvate õhuvoolude tekkega võib radaripildil märgata õhus lendavaid putukaid.

Keskkonnaagentuuri prognoosmudelite osakonna peaspetsialisti Tanel Voormansiku sõnul saame putukatel ja lindudel (ja sellel, et pildil kujutatud märked ei ole näiteks sademed) teha vahet tänu ilmaradaritelt saadavatele polarimeetrilistele andmetele. Mõlemal pildil on vasakul pool näidatud radari peegelduvuse produkt. Sellelt näeme, et lindude puhul on peegelduvuse väärtused keskmiselt veidi kõrgemad kui putukatel, aga vahe ei ole väga märkimisväärne. Selget vahet aitab teha polarimeetrilistel andmetel põhinev diferentsiaalse peegelduvuse produkt (differential reflectivity, lühend Zdr) - lindude puhul on selle väärtused madalamad ja üsna varieeruvad (variatsiooni põhjuseks elektromagnetlaine resonantsi efekt). Putukate puhul on diferentsiaalne peegelduvus väga kõrge ja üsna ühtlane.

Putukate radaripilt: Kolmapäeva öösel tehtud pildilt on näha, et putukaid on õhus mitmel pool, eriti hakkab silma Peipsi ümbrus. Foto: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaagentuur paigaldas neljapäeval Kabli linnujaama suure mõrdpüünise. Eluslooduse osakonna peaspetsialisti Meelis Leivitsa sõnul on sealne võrkpüünis siiski teistsugustele lindudele – enamasti metsvärvulistele ning lühimaa-rändlindude püüdeks, kes pärast neisse sattumist rõngastatakse ning registrisse kantakse.

Metsakonverents 2019