Krooniline kurtumushaigus on hirvlastel (hirvedel ja põtradel) esinev muundunud valgumolekulist ehk prioonist põhjustatud nakkushaigus. Tõbi kuulub närvikude kahjustavate haiguste gruppi. Selliseid haigusi esineb inimestel ja loomadel ning neid nimetatakse transmissiivseteks spongiformseteks entsefalopaatiateks ehk TSE-deks.

Krooniline kurtumushaigus väljendub looma muutunud käitumises ja haiglases kõhnumises ning lõpeb alati surmaga. Prioonide päritolu ja täpne edasikandmise mehhanism pole teada, kuid teadlaste hinnangul levib haigus peamiselt geograafiliselt piiritletud keskkonnas otsese kontakti teel.

USA haiguste kontrolli ja tõrje keskus CDC soovitab nendes piirkondades, kus hirvlaste krooniline kurtumushaigus on levinud, ettevaatusabinõuna jahimeestel mitte süüa ulukilihakehast neid osi, mis võivad sisaldada prioone (peaaju, seljaaju, silmad, tonsillid, põrn, lümfisõlmed).

Ulukiliha söömisel ohtu pole

Soome toiduohutusamet põdra- või hirveliha söömises Soomes ohtu ei näe ning täiendavaid müügi- ja ekpordipiiranguid ei planeerita. Ettevaatusabinõuna keelatakse elusate hirvlaste, sh põhjapõtrade eksportimine.

Euroopas tuvastati esimene kurtumustõve juhtum 2016. aastal Norras. Selle aasta alguses käivitati viies Euroopa riigis, sh Soomes ja Eestis kurtumushaiguse alane seire. Kuhmos tuvastatud kurtumustõbi on sama tüüpi nagu Norras, ehk et haigus levib peamiselt otsekontakti teel.

Põhjapõdrakasvatajad on mures

Alates 2003. aastast on Soomes võetud hirvlastelt 2500 proovi, et uurida võimalikke ulukihaigusi, kuid siiani poldud ühtegi tuvastatud. Soome toiduohutusamet plaanib Kainuu maakonnas tõhusamat haiguseseiret korraldada. Samuti antakse jahimeestele selle kohta täiendavaid juhiseid enne uue jahihooaja algust.

Põhjapõdrakasvatajate liidu juhataja Anne Ollila ütles Ylele, et nad on mures kuidas kurtumustõbi hakkab mõjutama tööstust. „Kuigi hetkel tehakse selle kohta uuringuid ja olukord on väga tõsine, siis paanikaks pole veel põhjust,” selgitas Ollila.