Teadlased nimetasid seda paika “hõljuva plastiku tupikuks” – see on koht, kuhu suur osa Atlandi plastikust lõpuks koguneb.

“Sellest on möödas vaid umbes 60 aastat, kui hakkasime plastikut tööstuslikult kasutama ning selle kasutamine ja tootmine on sellest saadik pidevalt suurenenud,” rääkis uuringu kaasautor, Saudi Araabia teaduse ja tehnoloogia ülikooli Punase mere uurimiskeskuse juht Carlos Duarte Washington Postile. “Seega enamik ookeani jõudnud plastikust on veel teel Arktikasse.”

Uuring avaldati ajakirjas Science Advances. Uurimistööd juhtis Andrés Cózar Hispaania Cádizi ülikoolist ning selles osalesid kaheksa riigi teadlased: Taanist, Prantsusmaalt, Jaapanist, Hollandist, Saudi Araabiast, Hispaaniast, Suurbritanniast ja USA-st.

Teadlaste hinnangul on arktilistes vetes umbes 300 miljardit pisikest plastikutükki, ilmselt on see hulk aga suurem. Veelgi rohkem on plastikutükke merepõhjas, leiavad uurijad.

Uurijad avastasid ka, et Barentsi merest ülespoole kaugemale Arktikasse pole plastikut palju jõudnud. Sellegi põhjuseks on hoovused – plastik koguneb kohta, kus hoovuse vesi jahtub ja langeb põhja.

See piirkond on oluline kalapüügipaik, kust jõuab kõikjale maailma ja ka eestlaste lauale tursk, heeringas, lõhe ja muud kalad. See ongi üks põhiküsimus: kuidas mõjutab plastik kalu? Ja sealt edasi: kuidas see mõjutab meid, kes me neid kalu sööme?

Kui palju plastikujäätmeid aastas ookeani jõuab, loe juba reisiportaalist.