Kassikaku kaitseks moodustati kaheksa püsielupaika

Keskkonnaminister Marko Pomerants võttis sel nädalal kaitse alla kuus uut kassikaku püsielupaika ja muutis kahe püsielupaiga kaitsekorda. Kokku on nüüd kaitse all 10 kassikaku püsielupaika, lisaks on kaitsealadel kaitstud 25 kassikaku pesitsuspaika.

Harju, Lääne, Pärnu ja Saare maakonda moodustatud uute püsielupaikade suuruseks on 382 ha ja need asuvad valdavalt riigimaal. Püsielupaikade moodustamisega tagatakse eelkõige pesametsade säilimine ja pesitsusaegne rahu.

Kassikakk on I kategooria kaitsealune linnuliik, kelle arvukus on viimase veerandsaja aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Neid pesitseb Eestis veel ligikaudu 50 paari. Kassikakud on levinud peamiselt Eesti rannikualadel. Ta pesitseb maapinnal, enamasti valgusküllases vanas männimetsas. Kassikakk on paigalind, kes kasutab samu elupaiku aastakümneid.

Tegemist on Eesti ja ka Euroopa suurima kakuga, kelle massiivne keha, suured oranžid silmad, iseloomulikud sulgkõrvatutid ja aeglane lend teevad temast ühe meie majesteetlikuma linnu. Kassikaku territooriumihüüde võib soodsa ilmaga kostuda mitme kilomeetri kaugusele, linnud võivad looduses elada ligi kolmekümne aasta vanuseks.