Keskkonnaamet võtab loata paisutused erilise tähelepanu alla
„Meie eesmärgiks on analüüsida paisutuse mõju keskkonnale ja vee-elustikule ning väljastada luba koos vajalike keskkonnanõuetega, mille täitmine aitab hoida või saavutada veekogu head seisundit,“ lausus Elina Leiner, Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator.
Vee erikasutusluba ehk veeluba vajavad nii olemasolevad kui ka rajatavad paisutused, mille paisutuskõrgus on üle ühe meetri. Lõhe, meriforelli, jõeforelli ja harjuse elupaigana kaitstaval veekogul tuleb paisutuseks luba taotleda juhul, kui veetasemete vahe ületab 30 cm. Juhul, kui paisul kasutatakse hüdroenergiat, on veeluba alati nõutud.
„Paisutusloa menetluses analüüsime, kas tegevus on lubatav ning millised meetmed aitaksid võimalikku negatiivset mõju vähendada. Näiteks on mitmete paisude juurde rajatud kalade läbipääsud, mis on oluliseks leevenduseks kalade kuderände õnnestumiseks ning seeläbi kalastiku arvukuse taastamiseks. Ilma vee erikasutusloata paisutuste puhul on selline analüüs tegemata, mistõttu need objektid võivad ohustada meie keskkonda,“ lausus Elina Leiner.
Seirehinnangute alusel on veekogude tõkestatus suurim survetegur, mis halvendab vee seisundit – 21% Eesti pinnaveekogumitest on mõjutatud paisutustest.
Veeloa taotlemine on riigilõivu vaba ning selle saab väljastada tähtajatuna, kui selleks puuduvad piiravad asjaolud (nt tähtajaline rendileping objekti kasutamiseks). 2016. aastal väljastas Keskkonnaamet 49 vee erikasutusluba paisutamiseks, loa andmisest keelduti kahel juhul. Kõik veeloa taotlemiseks vajalikud materjalid on leitavad Keskkonnaameti veebilehel.
Loastamata paisutusi kontrollib keskkonnainspektsioon, kes teostab järelevalvet keskkonnanõuete täitmise üle.
