Keskkonnaministeerium: looduslike pühapaikade kaardikihti ei eemaldatud registrist metsafirmade nõudmisel
Maalehes ilmunud artiklis „Ministeerium kui puidutööstuse käepikendus“ väidab Ahto Kaasik, et keskkonnaministeerium palus looduslike pühapaikade kaardikihi metsaregistrist maha võtta metsafirmade nõudmisel.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütleb, et selle väitega on lugejaid eksitatud ning levitatud valeinfot.
Järgneb keskkonnaministeeriumi vastulause:
Keskkonnaministeerium ei ole palunud metsaregistrist looduslike pühapaikade kaardikihti metsafirmade nõudmisel maha võtta. Ahto Kaasik ka laimab artiklis keskkonnaministeeriumi, nimetades seda alusetult puidutööstuse käepikenduseks.
Keskkonnaministeerium mõistab, et artiklis sõna võtnud Ahto Kaasik, kes on ühtlasi ka Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse endise töötajana nimetatud kaardikihtide looja, võib tunda nördimust, et pärast suure töö ära tegemist ei ole tema koostatud kaardikiht metsaregistris nähtav. Ent siduda kaardirakenduse metsaregistrist eemaldamine puidutööstuse nõudmistega keskkonnaministeeriumile, on meelevaldne ning inetu.
Looduslike pühapaikade kaardirakendus eemaldati metsaregistrist põhjusel, et see sisaldas kasutajat eksitavat ja ebakorrektset informatsiooni, mis kindlasti ei saa olla piirangute seadmise aluseks. Kihil oli looduslike pühapaikadena riiklikult kaitstavate objektide kõrval esitatud ka kaitse all mitte olevad objektid, mis ei olnud inventeeritud riiklikult kokku lepitud metoodika alusel ning mille puhul puudusid põhjendused, miks piirangute seadmine just sellises ulatuses vajalik on (näiteks Võhandu jõe kallastel kogu ulatuses 50 meetrit). Samuti oli kihil kultuurimälestiste puhul mitmetel juhtudel mälestiste kaitsevööndit võrreldes riikliku kaitse all oleva vööndiga põhjendusi esitamata suurendatud.
Keskkonnaministeerium peab oluliseks, et teave looduslikest pühapaikadest oleks metsaregistri kasutajatele (kelleks on peaasjalikult metsaomanikud) ning laiemale avalikkusele kättesaadav. Samas peavad riiklikus infosüsteemis, nagu on metsaregister, esitatavad andmed olema usaldusväärsed, tõepärased ja kvaliteetsed.
Keskkonnaministeerium lähtub muinsuskaitseameti seisukohast, et avalikus kaardirakenduses peaksid kajastuma riigi kaitse all olevad kultuurimälestised ja looduskaitseobjektid, riigi kaitse all olevad looduslikud pühapaigad nende seaduslikes piirides ning seni seadusega mitte kaitstavatest objektidest vaid riikliku arengukava raames ja kindla metoodika alusel inventeeritud ja lokaliseeritud looduslikud pühapaigad.
