Kulupõlengus vurrud kaotanud kõrbenud kasukaga jänesepoeg kosub

 (6)
Kulupõlengus vurrud kaotanud kõrbenud kasukaga jänesepoeg kosub
Kulupõlengust päästetud halljänesepoeg kosub Eesti Metsaloomaühingu hoole all ja loodetavasti saab teda paari kuu pärast loodusse tagasi lasta. Angela Valusheva

Esmaspäeval Muuga kulupõlengust päästetud jänesepoeg paraneb ja on lootust, et teda saab mõne aja pärast taas loodusesse lasta.

Kõrbenud kasukaga jänesepoeg jõudis päästjate abiga Eesti Metsloomaühinguni, kes lasksid looma kohe ka Sõle loomakliinikus üle vaadata. Seal selgus õnneks, et tal põletushaavu ei ole, küll aga on tules kannatada saanud tema karv ning ka vurrud on ära põlenud. Tuli oli loomast tõenäoliselt üle käinud.

Ühingu vabatahtlik Angela Valusheva, kelle juures jänesepoeg kosub, ütles, et jänes saab kaks korda päevas lutiga spetsiaalset piimasegu, lisaks hakkab ta saama vitamiine, et kõrbenud karv taastuks.
Valusheva sõnul on jänesepoeg juhtunus šokis ja väga lihtne teda toita ei ole.

„Halljänest on kodustes tingimustes nagunii raske pidada ja šokk ka veel lisaks,“ märkis ta.

Kulub veel kaks kuud

Jänesepoeg kaalub ligi kolmsada grammi ja on umbes kuu aja vanune. Loodusesse tagasi saab teda saata 800-grammisena, selle kaalu kogumiseks võib Valusheva hinnangul minna paar kuud.
Igal juhul on plaan loom loodusesse tagasi lasta ja sellise põhimõtte järgi tema eest ka hoolt kantakse.
Kahjuks ei saa teda panna kokku teiste jänesepoegadega, sest tal on liiga tugev kärsahais juures ning teised võivad talle haiget teha.

Lisaks eile põlengust päästetud jänesele on Valushevi juures veel viis jänesepoega. Need on metsloomaühinguni jõudnud aga inimeste teadmatusest, sest maas lebavat jänesepoega kohates peetakse teda väetiks ja hüljatuks, kuigi see nii ei ole.

Seotud lood:

Tegelikult käib jäneseema poega korra päevas toitmas ja ka kiskjad ei ohusta jänesepoegi eriti, sest loodus on seadnud nii, et jänesepoeg ei lõhna. Seega pole mingit põhjust leitud tervete jänesepoegade, niisamuti kitsetallede ja põdravasikate päästmiseks.

Tervet looma pole tarvis päästa

Eesti Metsloomaühingu juhatuse liikme Virge Võsujala sõnul jõudis eile neile üks jänesepoeg näiteks seetõttu, et metsas matkal olnud lapsed leidsid loomakese ja kuna vihma sadas, võeti loom kohe sülle ja asuti teda kuivatama.

Kuna pärast seda oleks jäneseema poja hüljanud, tuligi ta metsast ära tuua.

„Aga tegelikult pole tarvis neid aidata,“ tõdeb ka Võsujalg. Erandina on ühing toonud ära jänesepoegi, keda leitakse lasteaia või kooli lähedalt, sest on üsna tõenäoline, et lapsed neid varem või hiljem puudutavad.

Maastikupõlengutes viga saanud loomadest on varem ühingu abistada olnud näiteks siilid, aga enamik neist on saanud nii palju viga, et on ära surnud.

Mõni päev tagasi toodi ühingule ka üks põlenud sulgedega musträstas, aga tema oli niivõrd palju viga saanud, et tuli magama panna.

Siinkohal tuletab Eesti Metsloomaühing meelde, et kulu põletamine on aasta läbi keelatud.

Metsakonverents 2019