Nii olen teinud linnale ettepaneku Tallinna ajaloos olulise veekogu kulgemine praeguses linnaruumis tähistada. Sel aastal valiski linnavalitsus konkursi käigus välja parima lahenduse Härjapea jõe märgistamiseks.

Võidutöö kannab nime “Vulin” ning selle autorid on Villem Tomiste ja Anna Mari Liivrand. Kogu Härjapea jõe trass on kavandatud jalutuspaigaks ja ratta-, rula- või rulluisusõiduks. Autorid kujundasid töö nii, et jalutajad ja ratturid saavad teha teatud vahemaa tagant puhkepause. Ürgoru nõlvadele rajatakse trepistikud, millelt on võimalik jälgida kujutletava jõe voolu.

Aastakümnete eest maa alla viidud jõgi tõuseb autorite töös vasksete, käsitööna valmistatud torudena tänavale, lastes vee vulisema omamoodi kaussidesse ja sängidesse. Üksteisele järgnevad purskkaevude moodi vett ringi ajavad objektid loovadki oma vulinaga kujutletava Härjapea jõe. Iga puhkeplats saab olema teistest veidi erinev.

Žürii hinnangul mõjus võidutöö kõige veenvamalt. Idee ja ruumilahendus on selles kõige paremini paigas.
Vaade möödunud sajandi alguses Härjapea jõel asunud kivisillale ja Vana-Kaarli kalmistu väravale.
Kust siis aga Härjapea jõgi omal ajal täpselt kulges? Nelja ja poole kilomeetri pikkune jõgi algas Ülemiste järve põhjatipust, voolas praeguse Järvevana tee ja Tallinna–Narva raudtee alt ning kulges allavoolu vana paberi- ja tselluloosivabriku hoonete vahelt Sossi mäel. Vanasti oli sealkandis mitu vesiveskit. Kunagise sõjaväehospidali, nüüdse kaitseväe peastaabi juures oli aga jõel omal ajal mitu haru. Praegu sealkandis asuvad tiigid on nähtav mälestus Härjapeast.

4,5 kilomeetrit pikk

Sealt edasi läks jõesäng Vana-Kaarli kalmistu ja 1955. aastal ehitatud Kalevi (endise Komsomoli) staadioni kõrvalt, Aleksander Nevski ja endise katoliku kalmistu ehk Poolamäe vahelt ning keskhaigla kompleksi tagant risti üle Juhkentali tänava. Kirjeldatud alal on jõe ürgorg siiani looduses selgelt eristuv.

Juhkentali tänava juures toitis jõgi omal ajal suurt paisutatud veskitiiki. Tiik aeti lõplikult kinni 1913. aastaks, kasutades Estonia teatri vundamendiaugust saadud pinnast. Sinna rajati puukool, mille asemele ehitati 1962. aastal Kalevi spordihall. Vanast veskihoonest on ümberehitatuna praeguseni alles viiluga Juhkentali tänava poole asuv ühekorruseline kivihoone. Selles majas aadressil Juhkentali 11 tegutseb praegu mitu äri.

Muide, veel 500 aasta eest oli jõesuue umbes Narva maantee kohal.

Tiigiveski juurest edasi voolas jõgi mööda vana Pleekmäge 1721. aastal Vene sõjaväelaste jaoks ehitatud Kaasani puukiriku tagant. Pleekmäe on aga nime saanud omal ajal sealsel jõeluhal kangaid pleegitanud linakangrute järgi. Olümpia hotelli vastas asuval alal on kunagine jõesäng nüüdki selgelt näha.

Pärast kirikut tegi jõgi Lennuki tänava kohal pöörde üle praeguse Liivalaia tänava ning jätkas teekonda mere suunas Maakri tänava joonel, mille ääres asus omal ajal naha- ja jalatsitööstus. Teine jõeharu suundus vanasti praeguse Stockmanni kaubamaja, omaaegse veski ja paberivabriku kohalt. Kaks haru said taas kokku keset Maakri tänavat, et kulgeda edasi vana sillakoha järgi nime saanud Kivisilla tänavat pidi. Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristil on jõe kulgemine tänavasillutises tähistatud. Paari aasta eest sai sinna pandud ka korralik infostend.
Visioonikonkursi „Härjapea teekond“ võitis OÜ Stuudio Tallinn

Jõgi kulges edasi läbi ajaloolise Kompassi ehk Kompasna aguli. Selle mitmerahvuselise ja vabade elukommete poolest tuntud eeslinna südameks oli XX sajandi alguses ehitatud uhke Kuremäe Pühtitsa kloostri Tallinna abiklooster, mis paiknes praeguse Kannikese poe asukohal. Kaunis sibulakuplitega pühakoda elas üle sõja, kuid õhiti nõukogude võimude poolt 1960. aasta jaanuaris. Härjapea voolas kloostrikiriku tagant, riivas Reimani tänavat, kulges Narva kohviku hoone tagant, võttis Pronksi tänava ja Narva maantee ristil endasse Mardi oja veed ja keeras siis Jõe tänava joonele. Muide, veel 500 aasta eest oli jõesuue umbes Narva maantee kohal. Jätkuv maapinna tõus on aga merepiiri oluliselt nihutanud.

Reidi tee tähistab kanalit

Lootsi ja Ahtri tänava nurgal suubus Härjapea jõgi XIX sajandil suurde edela-kirdesuunalisse kanalisse. Kanali kunagist kulgemisjoont tähistab linnapildis sündiva Reidi tee siht. Sadakond meetrit teisel pool Uus-Sadama tänavat suubus kanal Tallinna lahte. Just kanali ja madala pinnase tõttu kutsuti sadamaala toona Uus-Hollandiks.

Reostunud jõgi kaeti 1914. aastal osaliselt puuplaatidega, see aga haisu ei lämmatanud. Nii suleti see 1930. aastate keskel tunnelkollektorisse. Praegu maa all jõge ei ole, sest Ülemiste kallist joogivett sinna ei lasta.

Selline oli Härjapea jõe lugu. Loodetavasti viib linnavalitsus lähiaastatel jõe tähistamise konkursi võidutöös pakutud lahenduse ka ellu ja siis saavad kõik huvilised uues kuues ärganud jõge ise avastada.