„Selles kohas poleks mitte mingil juhul tohtinud raiet teha ilma kohaliku rahvaga läbi arutamata,“ on Ader kindel. Otepää vallavanema Kaido Tamberg rääkivat tema sõnul sageli sellest, et Otepää ümbruse metsade majandamisega on kõik korras, kuid linnamäe puhul on see Aderi arvates täiesti arust ära jutt.

Raiutud puude kännud ja tüved näitasid Aderiga suhelnud metsameeste sõnul, et puud polnud Otepää linnamäel haigemad kui keskmises Lõuna-Eesti metsas. Isegi mäe tipus maha saetud põliskuusk (vanus umbes 115 a) oli täiesti terve.

Eile kohtus Ader ka mitmete otepäälastega, kes kõik olid seda meelt, et tehtud tegu on kole. Vaid üks inimene vastas Aderi pärimisele, et pole hullu midagi, nüüd on nähtavus parem ja linnamägi paistab kaugelt silma.

Samas, juba 20. sajandi algul kasvas Otepää linnamäe põhjaküljel kuusik ning lagedat lõunakülge niideti suviti. Seda kinnitavad mitmed tolleaegsed postkaardid, millest ühte, 1921. aastal välja antut on Arne Ader ka ise käes hoidnud. Nüüd on vastupidi – linnamäe põhjaküljel laiub raiesmik, jäetud on vaid üksikud tõlvikpuud, lõunakülge pole aga aastakümneid niidetud ja see võsastub.

Arne Aderi hinnangul võib ju formaalselt ja paberite järgi kõik korras olla (vt Maalehe lugu 12. märtsist), kui sisuliselt pole ses loos korras midagi.

„Oleme EV100 raames valimas rahvusmaastikke. Otepää linnamägi on, või nüüd siis oli, üks selliseid märgilise tähendusega maastikke,“ ütleb ta.

Mida otepäälased ette võtta kavatsevad? „Linnamäe maastiku taastamiseks kulub 100 aastat, vähemaga ei pinguta midagi välja. Aga hetkel pole meil selle teadmisega midagi teha,“ möönab Ader.

Ja lisab lõpetuseks: „Harva mõtlen ma sellisest asjast, aga praegu soovin küll, et selle raie korraldajad karistada saaksid.“