Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on põllumehed toonud esile aastatega järjest kasvava probleemi, mis on seotud kevadel saabuvate haneliste tehtud suurte kahjudega põllukultuuridele.

„Peame otsustavalt kaaluma toimivate abinõude rakendamist, et peletada kevadel linnud eemale põldudest, et nende tegevus ei hävitaks saaki täielikult või vähendaks seda märkimisväärselt,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et üheks lindude heidutamise võimaluseks kahjustuspiirkondades oleks lubada maaomanikele ja nende poolt volitatud isikutele kevadine kaitsejaht. Näiteks Rootsis lubatakse kaitsejahi raames küttida 1500 lindu aastas. Samal ajal peaks rohkem rajama ka lindudele söödapõlde. Jahiseaduse kohaselt on Keskkonnaametil olemas õigus korraldada jahipidamist ka väljaspool jahihooaega uluki tehtud kahju vähendamiseks.

Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on põllumeestele kompensatsiooni maksmine lindude tekitatud kahjude eest oluline. „Kuid tänased väljamaksed ei kata põllupidajale reaalseid kahjusid. Heidutuseks peaks kasutama erinevaid meetmeid lähtudes nii meie kui ka teiste riikide praktikast ja kogemustest,“ ütles Kruuse.

Eesti Põllumajandus–Kaubanduskoda juhib tähelepanu, et probleeme rändlindudega on põllumeestel nii kevadel kui ka sügisel. Sügisel söövad rändel olevad hanelised põldudel taliviljade orast ning talirapsi- ja talirüpsitaimi. Peale selle tallab suur parv linde taimi, mistõttu need hukkuvad. Taimed peavad just sügisel enne lumetulekut ja talve koguma võimalikult palju toitaineid, et karm talv üle elada. Kui hanelised taimedele kahju teevad, on neil väga väike tõenäosus talv üle elada.

Keskkonnaameti andmetel oli rändlindude poolt põllumeestele tekitatud kahju mullu 1,2 miljonit eurot. Tänaseks on kompensatsioon välja makstud ligi sajale kahjusaajale. Kehtivad reeglid näevad ette, et põllumajandustootja kohta kompenseeritakse aastas kahjusid 3200 euro ulatuses, mis on põllumeestele tekitatava kogukahjuga võrreldes väike osa. Lisaks nõuab taotluste esitamine kahjude kompenseerimiseks põllumehele kiirel põllutööde perioodil lisaaega ja on ressurssi nõudev.

Komisjoni istungil osalesid Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, OÜ Põhara Agro, Jõgevamaa Põllumeeste Liidu, Jahimeeste Seltsi, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Ornitoloogiaühingu esindajad.