Lisaks teadaolevale elurikkusele, kirjeldasid teadlased neis vihmametsades septembrikuus 20 teadusele täiesti uut sääseliiki perekonnast Manota. Kirjeldatud liigid kuuluvad seenesääsklasete (Mycetophilidae) sugukonda, nad on väikesed 1,5 kuni 3 mm pikkused ning erisused liikide vahel avalduvad peamiselt isaste isendite terminaalide morfoloogias, täpsustas Olavi Kurina.

Uued liigid said oma teaduslikud nimed morfoloogiliste tunnuste ja uuringusse panustanud kolleegide järgi. Zoogeograafilise analüüsi tulemusena kirjeldati ebakõla Manota liikide suhteliselt laia leviku ja kahetiivaliste seni teadaloleva, rohkete endeemidega levikumustri vahel Lõuna-Ameerikas.

Uurimus, mis on esimene perekonna Manota põhjalikum käsitlus Brasiilias, sai teoks Eesti Maaülikooli, Turu ülikooli (Soome) ja São Paulo ülikooli koostöös. Kirjelduste aluseks olev tüüpmaterjal säilitatakse Eesti Maaülikooli ja São Paulo ülikooli putukakollektsioonides (rahvusvahelised akronüümid vastavalt IZBE ja MZUSP).

Avastusest ilmus artikkel maailma juhtivas zoosüstemaatika ajakirjas ZOOTAXA.