Metskitsedele läheb lahti suurem jaht
Tegelikult jõuti Keskkonnaagentuuris samale järeldusele juba mullu jahihooajaks küttimissoovitusi tehes. Möödunud jahihooajaks (metskitse jahihooaeg kestab 1. juunist 31. detsembrini, sellest kitsedele ja talledele alates 1. septembrist) tehti soovitus üle Eesti küttida 11 300 metskitse, mis oli märkimisväärselt rohkem kui eelnenud jahihooajal oli kütitud.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Rauno Veeroja sõnul näitavad erinevad kogutud seireandmed selgelt, et viimase kolme aastaga on metskitse asurkond jõudsalt kosunud kõikjal Eestis. „Kuna viimased talved on olnud metskitse jaoks väga soodsad ning asurkonna juurdekasvu näitajad on väga head, siis võib eeldada, et eelseisvaks jahihooajaks tuleb soovitav metskitse küttimismaht võrreldes eelmise aastaga märksa kõrgem,“ ütles ta.
Seega on küttimislimiidi kasv viimase kolme aastaga mitmekordistunud. Kui palju juunis algaval jahihooajal metskitse soovitatakse lasta, selgub juuni keskpaigaks, kui Keskkonnaagentuuris on kokku võetud ja analüüsitud kõik viimase aasta jooksul kogutud seireandmed.
Kasv mõjutab metsandust
Metskitse arvukuse kiire kasv on seletatav mitme sooja talvega. Kui aastakümne vahetusel oli Eestis paar-kolm järjestikust külma talve, mille jooksul vähenes metskitsede arv hinnanguliselt kaks kolmandikku, siis nüüd on kasv kiire. Sellele viitavad kõik näitajad, kasvõi liikluses hukkunute metskitsede arvu kasv. Kui enne külmi talvi, aastal 2009 registreeriti Eestis 2457 liiklusõnnetuses hukkunud metskitse, siis 2011, mil külmad talved olid teinud oma töö, ainult 1164. Mullu tõusis see arv üle mitme aasta taas üle 1500.
Kuid liiklus pole siiski see, mida metskitsede arvu kiire kasv kõige rohkem mõjutab. Veeroja sõnul kannatavad enim kahju metsandusega tegelejad.
Inimestele tekitatud kahju pole siiski ainus põhjus, miks metskitsede arvu tuleb piirata. Kõige rohkem võib liiga suur populatsioon teha neile endile. Veeroja toob taas näiteks selle kümnendi alguse külmad talved. „Arvukus võib tegelikult praegusest isegi veel kaks korda kõrgemale minna ja kõik tundub hästi olevat, aga kui tuleb talv nagu 2010-11, siis kõrge arvu juures tekib toidupuudus,“ selgitas ta. „Siis kui arvukus langes, viisid inimesed neile süüa, kitsed jäid lõksu söödaplatsidele ja selle toidu kvaliteet polnud ka teab mis hea. Kui kitsi tuleb ühte kohta väga palju kokku, siis keskkonna kandevõime ei kannata seda populatsiooni välja.“
Jahihooaja algust tahetakse edasi lükata, jahimehed on selle vastu
• Keskkonnaagentuur tegi mullu ettepaneku muuta metskitse jahiaega. Kui praegu võib sokku lasta alates 1. juunist, siis agentuur soovitas selle kuupäeva edasi nihutada 15. juuli peale. Samuti soovitati jahi lõpukuupäev nihutada 31. detsembrilt 31. jaanuaril.
• „Seadusandja on teinud ettepaneku vastavasisulise muudatuse sisseviimiseks jahieeskirja, kuid kuna Eesti Jahimeeste Selts ei ole sellega nõustunud, siis metskitse jahiaegu siiani muudetud ei ole. Tänavu algab sokujaht endiselt 1. juunil,“ ütles Rauno Veeroja.
• Rein Sõitja sõnul ei taha jahimehed alguskuupäeva edasi nihutamist selle pärast, et selleks ajaks on lagendikel rohi kõrgeks kasvanud ning sokku ei näe enam lasta. „Vanasti olid metsaheinamaad, mida hooldati ja rohi oli madal, aga neid enam ei ole,“ ütles ta.
