Möödunud jahiaastal kütiti 60 hunti
Keskkonnaameti määratud küttimismahust (65 isendit) jäi küttimata 5 hunti jahiks ebasoodsate ilmastikuolude tõttu. Kui aga arvestada, et erilubade alusel kütiti 7 hunti, siis võib küttimismahu pidada täidetuks. Keskkonnaameti väljastatud erilubade alusel kütiti Läänemaal kaks ja Pärnumaal neli hunti ning Saaremaal üks hunt.
Saare, Võru, Põhja- ja Lõuna-Läänemaa ohjamisaladel jäi küttimismaht täitmata. Saare ohjamisalal kahe isendi ja ülejäänutel ühe isendi võrra.
Enim (12 isendit) kütiti Pärnumaal, 10 isendit Raplamaal ja 9 isendit Järvamaal. Hiiu ja Viljandi-Valga ning Tartu-Jõgeva ohjamisalale ühtegi küttimisluba ei antud ega väljastatud erilubasid.
Keskkonnaamet muutis möödunud jahihooajal hundijahi piirkondi ning kehtestati ohjamisalapõhine süsteem. Küttimismaht kehtestati kahes jaos: esimese osa ohjamispiirkonnale tervikuna ning teine ohjamisala siseselt konkreetsetele ohjamisaladele.
Hundijaht oli suunatud eelkõige rohkete kiskjakahjustustega piirkondadesse, et vähendada kahjusid loomakasvatajatele.
Huntide arvukuse ohjamisel lähtutakse eesmärgist säilitada Mandri-Eestis keskmiselt 20 hundipesakonna olemasolu, mis võiks jaguneda võimalikult ühtlaselt hundile sobilike elupaikade vahel.
Hundi nagu ka teiste suurkiskjate küttimismahud määratakse riiklikus suurkiskjate komisjonis. Hundijahihooaeg kestab septembri algusest veebruari lõpuni.
