Riigikohus selgitas, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on seadusest tulenev kohustus. Hindamise eesmärk on soodustada veel varases staadiumis, enne kui põhimõttelised otsued lõplikult vastu võetud, keskkonnaga arvestavate lahenduste kasutamist.

Riigikohtu hinnangul ei piisa keskkonnamõju vajaliku täpsusega hindamata jätmiseks põhjendusest, et arendajate edasised kavatsused ei ole veel täpselt teada.

Planeeringu mõju hindamisel on määrav see, millist tegevust, millises asukohas ja millises mahus riik planeeringus ette näeb ja põhimõtteliselt võimalikuks peab. See, millises ulatuses ja kuidas täpselt arendajad kavandatu tulevikus tegelikult ellu viivad, mõju hindamisel esmatähtis pole.

„Keskkonnamõju hindamine ei tohi jääda formaalseks ega jätta lahtiseks, kas niisuguste piirkondade arendamise põhimõtteliselt on üldse võimalik," märkis kolleegium. "Samuti ei ole võimalik piirduda tõdemusega, et küsimuse lahendamiseks alles tuleb asuda uuringuid läbi viima,“ märkis kolleegium.

Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et mereplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine ei selgitanud välja ei tuulikute ega ka neid mandriga ühendavate merekaablite mõju ja seosed muude tegevustega. Ka asjakohased uuringud olid tegemata. Sealhulgas ei hinnatud nõuetele vastavalt kavandatava tegevuse mõju Natura aladele ja kaitsealustele liikidele. Seetõttu ei ole Riigikohtu arvates planeeringu kehtestamise otsus õiguspärane.

Planeeritava tuulepargi vastu on MTÜ Hiiu Tuul, Emmaste valla ja üheksa eraisikut. Tallinna halduskohus võttis eelmise aasta lõpus vastu otsuse, mis ei rahuldanud kaebust ega tühistanud Hiiu maavanema korraldust kehtestada Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Selle otsuse kaebasid vastased ringkonnakohtusse edasi ja esitasid kaebuse ka Euroopa Komisjonile.