Pesitsejaid kurvitsaliste seas on Eestis 65 liiki, neist liigirikkamad on kurvitslased, tüllased, kajaklased ja tiirlased. Suurem osa kurvitsalistest on pika noka ja pikkade jalgadega väikesed kuni keskmise suurusega linnud, kelle sulestikus on peamisteks värvideks must, valge, hallid ja pruunid toonid.

Rändel olevad kurvitsad toituvad vee piiril ja madalas vees, seetõttu sõltub pilti sattuvate lindude arv merevee tasemest. Kaamera on paigutatud nii, et kui veetase on Amsterdami nullis, näeb kahlajaid tegutsemas vahetult kaamera juures. „Randa uhutud vetikavallist toitu otsivad kuldnokad tegutsevad pidevalt vähem kui meetri kaugusel kaamerasilmast, linavästrik peatub aeg-ajalt lausa kaamera peal,“ loetleb Tiit Hunt linde, kes kaamera ette sattunud. „Ranna lähistel asuvate loikude vahet saalivad umbes kolmkümmend hallhaigrut, hallvaresedki on kohal. Hõbe- ja kalakajakad on pea koguaeg pildil.“

Kurvitsad võtavad rändeteekonna ette juba juuli lõpus ja augusti teiseks pooleks neid Eestisse enam palju jäänud ei ole. „Kurvitsad on visad linnud ja võivad rännata peatumata ööpäevade viisi. Rändeteekond võib ulatuda isegi 6000 kilomeetrini,“ rääkis Tiit Hunt. Kui kahlajad lahkunud, seatakse kaamera hanede ja sookurgede rännet vaatlema.

RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka kobraste tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal, mida täiendab nüüdsest mobiilse looduskaamera pilt eri paigust Eestimaal.