Tanklad muutuvad energiajaamadeks, kus saadaval nii rohegaas kui elekter


Tanklad muutuvad energiajaamadeks, kus saadaval nii rohegaas kui elekter
Gaasikütuste tanklaid rajavad operaatorid Eestis juba üksteise võidu, praegu on neid kümmekond, lähema aasta paari jooksul peaks selline olema igas suuremas maakonnakeskuses.Foto: Kenno Soo

Biometaani transpordisektoris kasutuselevõttu peab toetama uudsete tanklate rajamine, kus pakutakse kõiki mootorikütuseid, alates traditsioonilisest bensiinist lõpetades elektri ja biometaaniga.

Elame revolutsioonilisel ajal, sest transpordis on toimumas suured muutused, mis võivad mõjutada koguni senise süsteemi alustalasid, leidis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan läinud nädalal toimunud biometaani tootmise ja kasutamise seminaril.

Kiire areng tanklate maailmas

Sellele annavad hoogu globaalsed trendid, soovitakse puhast elukeskonda ja puhast transporti, tootmises toimub efektiivistumine, tugevneb turvalisus, mängu tuleb virtuaalreaalsus, oma rolli mängib ka inimeste ränne, võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimine jne.

Indrek Gailan usub, et inimesed ootavad tuleviku transpordi- ja logistikalahendustelt uusi kiireid ronge ja tramme, mugavat teenindust, laiu turvalisi teid, sh rattateid, puhtaid autosid.

Ühest küljest soovitakse, et minu kodu oleks keset puhast loodust, teisalt jälle, et minu auto saaks parkida koduakna all, oleks olemas kiire ühendus kodu ja töö vahel, aga ka mugavad ja paindlikud reisimisvõimalused jmt.

Kindlasti saab tulevikus, järgmise kümnekonna aasta jooksul määravaks liikuvuse terviklik planeerimine, digitaliseerimine, transpordi osakaal puhtama elukeskkonna tagamises muutub tähtsamaks, linnastumine ja maapiirkondades liikumise tagamine ning Eesti soov olla muu maailmaga heas ühenduses, kirjeldas Gailan edaspidiseid arenguid.

Seotud lood:

Selle arengu suunajaks on nii kogu Eesti kohta kui regioonides eraldi koostatavad taristu- ja liikuvuskavad aastaks 2030. Lisaks on 2020. aastaks plaanis koostada kogu Eestile soovitused transpordi korraldamiseks erinevates sektorites ja mitmesugustel elualadel.

2019. aasta II kvartalis valmib Tallinna ja Harjumaa liikumiskava aastani 2030, mille käigus koostatakse nn valge paber, mis näitab kogu Eesti transpordimaastikku n-ö väljastpoolt vaadates. Indrek Gailan lubab, et järgmisel aastal tegeldakse palju ka erinevate huvigruppide kaasamisega. Kogu taristu ja liikumiskava peaks valmima aastal 2020.

Tanklast peab saama kõiki kütuseliike

Alexela gaasikütuste arendusjuht Artur Dianov on seda meelt, et tankla tähendab juba sisuliselt energiakaubamaja. Tema sõnul nõuab see tanklatelt n-ö 360-kraadise energialahenduse pakkumist – alates erineva kütuse müügist lõpetades kohvi ja saiakeste pakkumisega.

Alexela Jüri tanklas näiteks pakutakse kõiki praegu kasutusel olevatest traditsioonilistest kütustest, alates bensiinist lõpetades elektriga, seal ei ole praegu veel vaid vesinikukütust. See on Läänemere riikides esimene omataoline tankla.

„Uutesse ja uuenduslikesse tanklatesse investeerimist pidurdab veidi uute autode turg, nende sobivus kliendile, ebakindlus kütusehinna kujunemises ja aktsiisipoliitikas,” selgitab Dianov. „Järmisel aastal on meie tegevuse keskpunkt Tartus. Kesk-Eestisse rajame lähema paari aasta jooksul kolm CNG-tanklat. Lisaks võtame kasutusele ka rohegaasi kütusena kasutavad kütuseveokid.”

Kuigi praegu moodustab CNG- ja LNG-kütus umbes ühe protsendi kasutatavatest mootorikütustest, on tänavu aprillist oktoobrini toodetud Eestis ometi juba 28 882 MWh biometaani. Selle kogusega saaksid 1889 sõiduautot sõita igaüks aastas keskmiselt 15 000 kilomeetrit.

Bio-CNG kütus (compressed natural gas) tähendab Eestis imporditud maagaasi ja kohaliku biometaani segu (maagaas+). Tähisega CBM (compressed biomethane) märgitakse Eestis 100% kohalikku taastuvkütust, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning biomassist. CMB-gaasi nimetatakse ka rohegaasiks.

Maagaasiga võrdse kütteväärtusega ehk kilogrammi biometaaniga saab sõita umbes sama palju kilomeetreid kui ühe liitri diislikütusega (moodsate sõiduautode keskmine kütusekulu on 3,6 kg CNG-kütust 100 km kohta).

Euroopa Liit on liikmesriikidele sätestatud miinimumnõuded CNG tankimise taristule, eesmärgiks on aastaks 2025 katta ELi põhiteede võrk CNG-tanklatega minimaalselt iga 150 km järel. Kui Eestis on praegu kümmekond CNG-tanklat, siis näiteks Lätis alles ollakse esimese sellise avamise ootel. Alexelal on Harjumaal ka kaks LNG-tanklat. LNG (liquefied natural gas) ehk veeldatud maagaas.

Loe veel

Alates 1.07.2018 on rohegaasi hind Eesti Gaasi tanklates 0,899 eurot/kg ja maagaas + hind 0,859 eurot/kg.

Metsakonverents 2019