Teadlased leidsid seakatku vaktsiini, mille väljatöötamiseks läheb veel aastaid

 (8)
Teadlased leidsid seakatku vaktsiini, mille väljatöötamiseks läheb veel aastaid
Foto: Andres Putting

Euroopa teadlased leidsid, et sigade Aafrika katku (SAK) vastu saab metssigu immuniseerida vaktsiiniga, mida hakataks neile sööda kaudu manustama. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktori asetäitja sõnul läheb aga vaktsiini tootmiseni aega vähemalt 5 aastat.

Euroopa Liidu referentlaboris valminud teadlaste uuring näitas, et metssigu saab SAKi vastu immuniseerida uue suukaudse vaktsiiniga, mida antakse neile sööda kaudu, vahendas ScienceDaily uudisteportaal veterinaarteaduse Frontiersi teadusartiklit.

„Sigade Aafrika katk on seakasvatusettevõtetele olnud suureks murekohaks,“ ütles dr Jose Angel Barasona, Euroopa Liidu referentlabori VISAVET teadur ja uuringu kaasautor, ja lisas, et „aga esimest korda näitas uuring suukaudse vaktsiini efektiivsust seakatku suhtes,“ selgitas Barasona.

„Üldiselt on uuringust näha, et metssea suukaudne vaktsiin leidis 92%-list kaitset Aasias ja Euroopas ringleva kõrge patogeense tüve vastu,“ kommenteeris ta. Seakatk on levinud praeguseks juba rohkem kui 55 riigis, sh ka Hiinas, kuhu on koondunud peaaegu pool maailma seakasvatusettevõtetest. „Enim metssigu on seakatku nakatunud Euroopas, aga siiani pole ükski tõrjemeede olnud nii tõhus,“ tõi teadur välja.

Seotud lood:

Metssigade vaktsineerimise tähtsus tõusis 2000ndatel, mil klassikaline sigade katk mõjutas mitmeid Euroopa riike ning Saksamaal hakati nakkuse leviku vähendamiseks kasutama suukaudset vaktsiini. Vaktsiini arengut on siiani takistanud SAKi keerukas viroloogia ning taudi levik, kuid 2017. aastal saavutati sellel alal läbimurre, kui EL-i referentslaboris Madridis kinnitati, et Lätis Riia lähistelt kütitud metssealt võetud proov on SAKi suhtes positiivne.

„See oli haiguse nõrgem virulentne tüvi, mis võimaldas meil toota vaktsiini,“ selgitas Barasona. „Kui me laboratooriumis metssiga elustüvega varustasime, ei näidanud ta enam haiguse sümptomeid, vaid hakkas tootma antikehasid, mis kokkuvõttes andis kaitset ka viiruse ohtlikumate vormide vastu,“ lisas teadur.

Immuunsust saab edasi kanda otsekontakti kaudu


Seakatku vaktsiini uurimisel selgus, et sellel on täiendav võime kokkupuutel ka teisi metssigu immuniseerida. „Vaktsiini n-ö levitamine võib aidata ravi ulatust võimendada ning vähendab seega vajadust toota kulukat vaktsiini ja seda paljudele manustama hakata,“ selgitas Barasona.

Teadurite sõnul kandub immuunsus edasi otsekontakti kaudu, kuid see vajab veel täiendavaid uuringuid. Tulevased uuringud peaksid selgeks tegema kui efektiivne on vaktsiin korduval manustamisel, selle levitamisel ning kuidas geneetilist stabiilsust säilitada.

„Kui vaktsiini toimimisnõuded tehakse kindlaks, võib see aidata leevendada seakatku kontrollimatut levikut Euroopas ja Aasias, nagu oli sigade klassikalise katku puhul,“ väitis teadur.

SAKi vaktsiini väljatöötamisega läheb aastaid


„SAK viiruse vastu on vaktsiini üritatud välja töötada juba aastakümneid, kuid seni edutult,“ teatas Imbi Nurmoja, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktori asetäitja loomahaiguste alal. „Küsimus ei ole mitte arendajate kesistes võimetes ja tahtmises, vaid selles, et haigust põhjustav viirus on geneetiliselt väga keeruline,“ selgitas ta.

„Antikehad, mis metsseal tekivad, ei ole viirust neutraliseerivad ning viiruse n-ö „tööstuslik tootmine“ vaktsiini valmistamiseks on tehnilistel põhjuselt väga komplitseeritud,“ kommenteeris Nurmoja. Vaktsiini seni edutu väljatöötamise põhjuseid on veelgi. „Kasvõi see, et metssigade tarbeks on hädasti vaja suukaudselt manustatavat vaktsiini, mis komplitseerib tööd veelgi,“ ütles ta. Otsingud ja katsetused aga jätkuvad mitmetes tunnustatud instituutides.

„Teadusartikkel kirjeldabki ühe vaktsiiniprototüübi esmaste katsete tulemusi, mis tunduvad üsna paljulubavad,“ selgitas Nurmoja ja lisas, et „siiski on tegemist esmase katsega, mis nagu artikli lõpus öeldakse vajab jätku“. „See tähendab, et minimaalne võimalik aeg sobiva prototüübi leidmisest kuni reaalse tootmise ja turustamiseni on minimaalselt 5‒7 aastat,“ andis Nurmoja teada.

Loe veel

Allikas: Eesti Jahimeeste Selts