„Komisjon otsustas tehtud ettepanekute põhjal näha ette seaduse tasemel jahituristide koolitamine, et tagada nõuete täitmine, mida peaks välisjahiturist teadma. Jahiluba on võimalik saada alles pärast jahindusalase koolituse läbimist.“ ütles Vakra. Ta lisas, et nõuded välisriigis antud kehtivat jahitunnistust omavale isikule Eesti jahitunnistuse andmisel läbitavale jahindusalasele koolitusele, koolitajale ning koolituse mahu ja läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Keskkonnakomisjoni aseesimehe Kalle Pallingu sõnul on selgelt vaja välja tuua, missugustest reeglitest tuleb jahilindude küttimisel kinni pidada. „Vastutus on vaja panna eelkõige jahi korraldajatele,“ ütles Palling. Jahikorraldaja peab teadma täpselt, mida on Eestis lubatud küttida, et keelatud on ammu, õhkrelva ning jahikulli kasutamine. Samuti millised on peibutusvahendite kasutamise reeglid. Vaja on ka selgeks teha, et veelinde ei tohi lasta töötava mootoriga veesõidukist.

Meediasse on pidevalt jõudnud pildid veelindude massilisest tapmisest ning sellest tulenevalt on keskkonnakomisjonis eelnevalt korduvalt kõne all olnud linnujahi eetilisuse küsimus.

Probleemide käsitluse aluseks on Eesti Ornitoloogiaühingu kollektiivne pöördumine veelindude tapatalgute lõpetamiseks, millele on alla kirjutanud 2569 inimest. Pöördumises tehti ettepanekud paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta.