VIDEO | Moeshow ja ootamatult ilmunud Kelly Sildaru — “külmad” eestlased tõmbasid Nairobis käima kuuma peo

 (14)

Freestyle-suusataja Kelly Sildaru, moedisainer Reet Aus ja keskkonnaminister Siim Kiisler olid eile Nairobis ÜRO Keskkonnaassamblee peoõhtul tähed, kellega kümnete eri riikide pidulised soovisid ilmtingimata koos pildile jääda.

Reedel lõpeb ÜRO Keskkonnaassambleel Eesti presidentuur.

Kaks aastat kestnud assamblee ettevalmistustöö on ohjes hoidnud kümneid Eesti keskkonnaministeeriumi töötajaid, kes eile said lõpuks rihma lõdvemaks lasta, kuigi täna ja homme on veel vaja assamblee lõpuni traksis olla.

Assamblee president Siim Kiisler korraldas meeleoluka vastuvõtu, mille üheks kõrghetkeks oli freestyle-suusatamise rennisõidu maailmameistri Kelly Sildaru lavaletulek.

Tihedalt rahvast täis peotelgi ekraanil näidati haaravat videot Sildaru suusatamisest, mis pani Aafrikast pärit pidulised ahhetama. Aga veelgi suurem vaimustusohe läbis publikut siis, kui rahva seas astus lavale Sildaru ise. Tema kohalolekust publik teadlik ei olnud.

Kelly Sildaru on kohal selleks, et tõmmata enda eeskuju kaudu noorte seas kliima- ja keskkonnaprobleemidele tähelepanu. Ta luges publikule ette oma pöördumise, millele järgnes niisugune möll, mida saavad kogeda vist ainult maailmakuulsad staarid. Sildaruga tehti koos pilti, käteldi, küsiti autogrammi.

Ega halvemini läinud ka Siim Kiisleril. Eestis harva avalikkuse ette sattuv keskkonnaminister on ÜRO Keskkonnaassambleel kogu aeg tähelepanu keskmes, jookseb ühelt intervjuult teisele ja hoiab samal ajal silma peal keskkonnateemalistel läbirääkimistel. Need on siin keerulised, sest 193 riigi esindajatel on raske jõuda ühistele seisukohtadele. Tõenäoliselt annavad kõigi riikide keskkonnaministrid homme avaldatavale ühisdeklaratsioonile siiski oma jah-sõna.

Seotud lood:

Oma siinse kuulsuse tõttu oli Kiisler eile selfi-küttide küüsis, mis tundub olevat tema presidendiametiga kaasas käiv töökohustus — alatihti võib siin näha inimesi, kes Kiislerit nähes mobiiltelefoni taskust välja otsivad ja tema külje alla pildistama tormavad.

Eileõhtune kolmas staar oli moedisainer Reet Aus, kes osaleb siinsel expol. Aus riietas oma kleitidesse, pükstesse ja särkidesse assambleel osalevad inimesed. Ehk siis mitte professionaalsed modellid, keda kasutasid siin mitmed teised keskkonnateadlikku moodi esindanud osalejad, vaid siinsed töötajad, expol osalevate riikide esindajad või kes teab, kes nad kõik olid. Igatahes nautisid nad igat sekundit, mis laval olid. Show oli menukas ja Reet Aus sai rahvalt kõva aplausi.

Täna varahommikul jõudis ÜRO Keskkonnaassambleele Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Siinne ÜRO rangelt valvatav ja muidu äärmiselt puhas ning hoolitsetud ala oli varahommikul ühtäkki nagu nähtamatu prügiga kaetud — kõikjal olid koristajad, kes pühkisid muru murust puhtaks ja punase liivaga kaetud maalapikesi punasest liivast puhtaks. Kogu mitmesajameetrine trepistik peasissekäigust konverentsisaali kaeti punase vaibaga, mida kümned koristajad hõõrusid tolmuimejatega puhtaks. Isegi vaipa ääristavad seinad pesti lapiga puhtaks, kuigi neil ei paistnud kübetki olevat.

Macroni visiiti peetakse assamblee üheks kõrghetkeks, kuigi mingit suurt sisulist tähtsust sellel ei ole. Igatahes täna ilmusid välja nagu vähid kivi alt kümned seni nähtamatud olnud prantsuse ajakirjanikud, kelle ehtprantslaslik olemine tekitas pressikeskuses väikse kaose.

Veel homne päev ning Eesti presidentuur saab läbi. Assambleel osalejatega vesteldes on seni kõik meie suurkonverentsi korraldust kiitnud. Kui 193 riigi keskkonnaministrid lõpuks kõik ka ühisdeklaratsioonis öelduga nõusse jäävad, on see Eesti korraldusmeeskonnale päris suur võit. Seekordne assamblee, mida peetakse igal paaritul aastal, oli neljas ja varasemalt on juhtunud ka nii, et deklaratsiooni ei saadagi valmis. Riigid ei jõua lihtsalt ühisele arusaamisele.

Kas deklaratsioonist maailmale ka mingit kasu tõuseb, see oleneb juba igast riigist endast. Deklaratsioon ei kohusta kedagi midagi tegema, aga annab ette teemad ja ajaraamistiku, mis tähtajaks võiksid riigid ise kõikvõimalike erinevate keskkonnaprobleemide lahendamisega tegelema hakata või kuhugi välja jõuda.