Ametkonnad ei tea, mis saab pärandkoosluste kaitsmisest aastal 2020

Kuigi viimastel aastatel on põllumehi harjutatud teadmisega, et 2020. aasta tulekuga kaovad harjumuspäraseks saanud toetused, on ometi mõned valdkonnad, millega toetust saamata lihtsalt keegi ei tegelekski.

Näiteks poollooduslike koosluste (PLK) taastamise ja säilitamise korraldamine saab toimuda ainult abiraha toel. Tegevus on keskkonnaministeeriumi haldusalas, toetust saab PRIA vahendusel. Toetuse alla käib nii karjatamine kui niitmine, sõltuvalt kooslusest. Inimesed, kes neid alasid toetuse toel hooldavad, on ärevuses, sest liiguvad kuuldused, et lisaks toetuste üldisele vähenemisele lähevad paljud PLKd toetatavate alade koosseisust välja.

Jutt käib puisniitudest, loopealsetest jm sellistest aladest, mis vajavad aastas korra niitmist või karjatamist, et seal säiliks neile omane looduslik kooslus ning liikide elutingimused püsiksid sobilikud. Esimese sellise toetuse sai Matsalu rahvuspark riigieelarvest, 2000ndate alguses hakkas raha tulema Euroopa Liidust ja alates 2007. aastast makstakse seda MAKi raames PRIA vahendusel.
Mõnel pool, näiteks Lääne-Eestis ja saartel, on PLKde hooldamine muutunud juba vaata et majandusharuks, mis sealsetele elanikele leiva lauale toob. Hooldada on võetud lisaks oma maadele ka riigimaid, pinnad on suured, sellesse on panustatud, soetatud tehnikat.