Aune Suve-Kütt: Sada sõna

Meie vanaemad ja emad õpetasid meile, et pool suud tuleb üldjuhul kinni hoida.

Arvamust väljendame siis, kui keegi seda küsib. Viisakus ja tagasihoidlikkus on selle mündi üks külg. Teine on aga ütlemata jäänud mõtted. Eeldame, et kallim, sõber, laps, vanem mõistab meid niikuinii – oleme ju lähedased. Unustame siinkohal, et iga suhte, sealhulgas peresuhte aluseks on suhtlemine. See tähendab rääkimist, oma mõtete ja tunnete väljaütlemist. Alles siis tuleb mõistmine.

Ütlemata jäänud sõnad loovad konflikte ja tusatuju. Head sõnad pole ju loetud! Ma hoolin ja armastan! Mõtlen nii ja ütlen ka. Uhkusega, hoolivuse ja armastusega.