Eesti metsad muutuvad tasahilju ühetaolisteks tselluloosipõldudeks

Kas Eestis raiutakse metsa liiga palju? Kõik on ju seaduse järgi. Aga kas seadused arvestavad loodusseadustega või üritavad neid ärimeeste heaks parandada?

Eesti metsaseadus on arenenud metsa ühefunktsioonilisemaks muutmise poole. Tõsised sammud selles suunas tehti eelmise metsaseadusega, praegu on suundumus monofunktsionaalsust sammuke veelgi süvendada.

Metsi optimeeritakse tselluloosipõldudeks, teist osa tehakse looduskaitse tootmise maadeks, kolmandat turistide tallermaaks. Senistest inimese eluga mitmel viisil seotud metsadest jäävad vaid riismed, kuigi metsamaa pindala kasvab, tselluloosi juurdekasv suureneb.

Kõige suurem osa metsi tahetakse ohverdada kiireniitelisteks tselluloosipõldudeks. Sellega kaob metsas võimalus kvaliteetpuidu saamiseks. Puiduna on väärtuslikum tihedate aastarõngastega puit, mis moodustub pika aja jooksul kehvade kasvukohtade puudel või vanemate puude tüve välimises osas. Samuti on hinnalisem oksteta puit, mis kasvab laasunud tüvedel peale jällegi alles aastatega.