Suuremaid investeeringuid esialgu plaanis pole, mees toimetab tasa ja targu. Ta ütleb, et on nii väike kalakasvataja, et suuri plaane ei tee.

Samas leiab Leok, et praeguses mahus angersäga kasvatades tuleb ots otsaga kokku, sest nelja-viie aastaga on ta turgu tundma õppinud.

“Algus oli raske, siis hakkas minema, seejärel oli jälle keerulisem aeg, kui palju väliskala sisse tuli. Nüüd juba tean, palju toodan,” selgitab ta. “Eesti kalakasvatus on nii väike, et ise me oma turgu nagunii ära katta ei jõua.

Kuulus krossisõitja Avo Leok rajas oma tsikligaraaži Võrumaale kalafarmi, kus kasvatab haruldast aafrika angersäga. Paadi talu kalakasvandust on ta arendanud sportliku visaduse ja töökusega, tegutsedes koos abikaasa Gerli ja paari töötajaga. Tootmishoones on u 90 m3 köetavaid basseine, aastas kosub seal kuni 15 000 angersäga.

Aastatega on ka üha rohkem tarbijaid uue kala maitse omaks võtnud. See valge kondita kala on angerja kõrval gurmaanide maiuspalaks saanud.

Kalakasvatusele pani Leok alguse Hollandis, kus käis seda õppimas. Maitsmise järel polnud kõhklustki, et just angersäga kasvatuseks rajab ta oma ettevõtte. Aafrika angersäga ei kasvata Eestis teadaolevalt mitte keegi teine.

“Ma ei saanud väljas ja tiikides kasvatusele mõelda – ratastoolis ei pääsenuks neile ligi, rääkimata seal toimetamisest,” tunnistas Leok. “Sisekalakasvatuse ja sinna sobivate angersägadega saan hakkama.”

Esimesed maimud kasvatas Leok oma saunas üles 2011. aastal, neist said kalafarmile marjakalad. Nüüd kosub tema Paadi talus kuni 15 000 angersäga aastas.

Laatadel müümise jaoks suitsutab Avo Leok kalad ise. Enamik toodangust müüakse ASi M.V.Wool kaudu, kes marineerib ja suitsutab angersäga, müües seda üle Eesti.

M.V.Wool on marineeritud angersäga eest pälvinud toiduainete konkursil parima kalatoote märgi.

“Minu põhimõte on teha pigem vähem, aga tulemus olgu hea. Tööl peab olema kvaliteet, mida teised inimesed hindavad,” selgitab Avo Leok.