Ettevõte ei ole omaette isik, seda on ettevõtja. Ettevõtte üleandmise sisu on selles, et uuele omanikule läheb üle nii ettevõtluse vara kui ka kõik sellega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas ka maksukohustused.

Talu ning kogu selle juurde kuuluv vara jaguneb ettevõtluse ja isiklikuks varaks, sest töötegemise vahel seal ka elatakse. Ettevõttesse kuulub ainult see vara, mida ettevõtlustulu teenimiseks kasutatakse.

Üleandmine on probleemiks ainult FIE poolt ettevõtluse kuludesse kantud varaga: ettevõtja ise seda oma ettevõtluses enam ei kasuta ja tulumaksuseaduse järgi peaks selle turuväärtuselt nüüd tulu- ja sotsmaksu maksma. Tuludeklaratsiooni E-vormil on ettevõtluses vara kasutamise lõpetamise deklareerimiseks rida 1.7.

Tulumaksuseadus (TMS) teeb aga erandi (§ 37 lg 7) nimelt siis, kui vara ettevõtluses kasutamine lõpeb seetõttu, et ettevõte antakse üle teisele ettevõtjale: siis ei pea endine omanik vara turuväärtust real 1.7 deklareerima ja sellelt makse maksma. Maksuvaba üleandmise tingimuseks on 2011. aastast ainult see, et uus omanik hakkab sama varaga endale ettevõtlustulu teenima enam-vähem samal tegevusalal.

Erandid metsamaaga

Isikliku, s.t kuludesse kandmata varaga võib omanik teha, mida heaks arvab. Sest selle vara isalt pojale üle andmine riiki maksuameti isikus ei huvita. Pisuke erand on siin metsaga.

Maksude seisukohast tuleb poja nimele kirjutada ka see metsamaa, mille soetamismaksumust ei ole FIE oma kuludesse kandnud, näiteks tagastatud maa. FIEdele on ette nähtud kaks 2877 euro suurust aastast maksuvabastust: isetoodetud töötlemata põllumajandussaaduste ja metsamaterjali müügile. Metsamaterjali soodustus kehtib ainult siis, kui see on saadud FIE-le endale kuuluvast metsast (TMS § 32 lg 4).

Põllud, millel neid töötlemata kujul müüdud saadusi kasvatatakse, ei pea aga tingimata FIE enda omandis olema. Miks seadus just selline on, ei oska arvata.

Teiseks on Riigikohus kunagi leidnud, et kui ettevõtluses on kasutatud päritud või kingiks saadud metsamaad, mille majandamist on ettevõtluse kuludesse kantud, muutub niisugune mets ühel hetkel ettevõtluse varaks koos kõige sellest tulenevaga. Sellest kirjutab oma kodulehel ka maksuamet.

Nii et teoreetiliselt on võimalik, et kui sellist metsa poja nimele ei kirjutata, võib maksu-

ametiga tekkida komplikatsioone, sest FIE on ettevõtluse varaks muutunud metsa kasutamise oma ettevõtluses lõpetanud, pole seda aga ettevõtte osana pojale üle andnud. Kindlam on seega kõik metsad poja nimele kirjutada, ükskõik kuidas need omal ajal FIE omaks said.

Ettevõtte üleandmine toimub võlaõigusseaduse § 180–185 alusel ja sellele viitavad üleandmist reguleerides nii äriseadustik, maksukorralduse seadus kui käibemaksuseadus. Üle lähevad kõik maksukohustused peale sunniraha.

Maksuvaba üleandmine

Käibemaksukohustuslasest FIE-l ei teki ettevõtte üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses maksustatavat käivet (KMS § 2 lg 2 p 1). Samuti ei pea ettevõtte pojale andnud ja FIEna tegevuse lõpetanud ettevõtja maksma käibemaksu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise tõttu, kui poeg tema käibemaksukohustuse üle võtab.

Seega saab ettevõtte üle anda igapidi maksuvabalt, kuigi mitte tasuta. Kinnisvara ja transpordivahendite ühelt isikult teise nimele ümberregistreerimine on tasuline toiming. Samuti peab poeg ennast äriregistris ettevõtte uue FIEst omanikuna registreerima, see aga tähendab riigilõivu.

Vara üleandmine on maksuvaba ainult FIEna registreeritud inimesele, s.t enne üleandmisega lõpetamist ei tohi FIE ennast äriregistrist kustutada. Ettevõtte võib üle anda suvalisel kuupäeval, maksude ja muu aruandluse seisukohalt oleks seda aga otstarbekas teha aastavahetusega.

Käibemaksukohustuse ülevõtmiseks peab poeg ennast kohe käibemaksukohustuslaseks registreerima. Käibemaksukohustuse ülevõtmine tähendab seda, et põhivara mahaarvatava käibemaksu korrigeerimise teeb poeg, kui seda teha vaja on.

Lepingud ja notarid

Võlaõigusseaduse § 180 lõige 1 ütleb, et ettevõte antakse üle üleandja ja omanda vahel sõlmitud lepinguga. Mingit kindlat lepingu vormi sellele ei ole ja leping võib olla ka suuline. Arvestades meie maksuameti tegutsemise praktikat, on aga siiski soovitatav sõlmida üleandmise-vastuvõtmise kohta vabas vormis kirjalik leping.

Lepingus või selle lisaks olevas nimekirjas peaks olema loetelu varadest, mis üle antakse. Ettevõtte osaühingule ja FIE-le üleandmisel on nimekirja mõte pisut erinev.

FIE-le üle andes ei ole vaja määrata üleantavale varale hinda. Kirjas peaks olema aga kogu vara, mida isa on kunagi kuludesse kandnud ja mis veel alles on. Maksuametil pole nimelt ühtset mõtestatud seisukohta tuludeklaratsiooni E-vormi rea 1.7 sisustamise kohta.

Dokumente ei pea küll säilitama rohkem kui seitse aastat, aga kui suuremat sorti masin hoovis näha on, ei ole usutav, et ei mäletata, kas selle ost sai kunagi kuludesse kantud või ei jne. Korralik nimekiri võib kontrollimise korral palju aega ja närve kokku hoida.

Ettevõtte üleandmise leping ei pea olema notariaalselt tõestatud, aga kinnistusraamatusse tehakse kandeid ainult notari kinnitatud avalduse alusel, ja talu üleandmisel on ilmselt tegu ka kinnisvaraga, mida tahetakse poja nimele ümber kirjutada. Nii et notariga tuleb tegemist teha.

Võlaõigusseadus räägib küll ettevõtte üleandmisest lepingu alusel, aga võõrandamislepingutest rääkides mingist ettevõtte üleandmise lepingust juttu enam ei tee. Ja mõned notarid on seda tõlgendanud nii, et kinnisvara sisaldava ettevõtte üleandmist ei ole olemas, sest seaduses toodud lepingutest kõlbab ainult kinkeleping.

Tegelikult on lepingutega asjad aga nõnda, et kuna ettevõtte üleandmiseks pole kindlat lepingu vormi/liiki, määrab üleandmise või mitteüleandmise otsustamisel asja sisu, mitte vorm. Riigikohus on ettevõtte üleandmist lahanud õige mitmes kohtuasjas ja kirjutanud, et otsustab siin nimelt vara liigutamise eesmärk, ükskõik millise lepingu alusel seda tehakse.

Nii et kui notar kinnisvara üleandmiseks lepingu kinkelepinguks nimetada tahab, ei ole see ettevõtte üleandmise juures mingiks takistuseks. Mõistlik on aga teha ise ka vabas vormis ettevõtte üleandmise leping, mida notar ei tõesta, ja seal kirja panna, et kinnisvara antakse seejuures üle notariaalselt tõestatud kinkelepinguga.

Notaritasu ja riigilõivu arvutatakse kingitava vara väärtuse pealt ja seepärast pole mingit mõtet neid maksta ka masinate ja muu vallasvara väärtuselt, mille tegelikult saaks üle anda ainult ARKi riigilõivuga.

See võib tunduda ülepingutamisena, aga maksuamet on kohtusse läinud ka sellise väitega, et ettevõtte üleandmist ei toimunud, kuna muu hulgas polnud sõlmitud ka sellise pealkirja ja sisuga lepingut.

Seepärast oleks mõistlik sõlmida üleandmise leping kirjalikult, kuigi teoreetiliselt võiks ju piirduda suulisega.

Omakäeline leping

Enda koostatud üleandmise-vastuvõtmise lepingus on kirjas, et registrites olev kinnisvara ja transpordivahendid loetakse pojale üle läinuks registrites kannete tegemise kuupäevaga, muu vara lepingu allakirjutamise kuupäevaga. Nagu öeldud, võiks seda teha aastavahetusel. Ja veel, et kinnisvara läheb üle notariaalselt tõestatud kinkelepingu alusel.

Ettevõtte üleandmine tähendab ka kõigi FIEst isa ettevõtlusega seotud õiguste ja kohustuste üleminekut, näiteks tehnika liisingu- ja tarnelepingud, mille puhul tuleb uued lepingud teha. Palgatöötajatele vormistatakse lepingu lisa, nende lepinguid ei tohi lõpetada põhjendusega, et mina olen nüüd boss ja teid ei vaja.

Meie praktikas on ülevõtmise lepingud miskipärast harvaesinevad, eelistatakse ettevõtte uue omanikuga uue lepingu sõlmimist. Riigikohtu otsuste valguses võib jällegi öelda, et probleeme ei tekita ka uute lepingute sõlmimine.