06.10.2016, 00:00
JUHTKIRI: Tere, proua president!
Päris aasta algul istusin Jüri Arrakuga ja arutlesime presidendirolli üle ajal, kui paljud kaardid olid veel täiesti avamata. Ta ütles (kokkuvõtvalt): “Naisvariant on päris huvitav. Esimesed jumalakujud olid ka naisterahvad. Naine on sünnitaja, naine on hoidja. Mõningates asjades palju arukam juht. Mehed võtsid positsiooni jõuga endale. Praegu on rohkem vaja naiselikku alalhoidlikkust ja emalikkust. Meie esimene toit oli emalt saadud rinnapiim.” Need laused hakkasid mul nüüd uuesti kõlisema.
FOTO:
President Toomas Hendrik Ilves aitas riiki teha suuremaks, kuid kodanikele tagasi ta seda anda ei suutnud. See jääb president Kaljulaidi õlule – olla ka tegudes Eesti inimeste jaoks olemas. Jah, presidendi roll on parlamentaarses vabariigis piiratud, kuid ometi on rahval õigus teinekord küsida sedasama emalikku nõu, isegi abi. Eesti rahvas januneb rohkem kui kunagi varem selle järele, et globaalne president oskaks Eesti enda inimeste muresid püsivalt märgata. Jah, eks meil kõigil tuleb üksteisega rohkem rääkida.