Kiivi-aktiniidia on kultuuristatud üpris hilja. Seda hakati kasvatama väljaspool Hiinat alles XX sajandi alguses. 1904. aastal jõudsid kiiviseemned Hiinast Uus-Meremaale. Need võttis kaasa Whanganui tütarlastekolledži juht Mary Isabel Fraser, kes oli Hiinat külastanud. Ta oli võlutud seninägemata eksootilistest viljadest ja tõi seetõttu ka taime seemneid kodumaale kaasa ning seal külvati need maha. Seega esimesed viljad väljaspool Hiinat valmisid alles aastal 1910.

Tänapäevaks on aretatud mitmeid kiivisorte, mis üksteisest erinevad viljade suuruse, kuju, karvasuse või värvi poolest. Kollase viljalihaga sordid on näiteks ‘Hort16A’ ja ‘Gold3’.

Niinimetatud kuldsed kiivid on rohelistega võrreldes siledama viljakestaga ja magusama viljalihaga. Sordil ‘Enza Red’ on aga vilja keskosa ümbritsev seemneterikas piirkond värvunud punaseks. Vilja ristlõikes sarnaneb see inimese silmaiirise ehk vikerkestaga.

Üks läbi aegade enim kasvatatud kiivisort on ‘Hayward’, mille aretas Uus-Meremaa aednik Hayward Wright 1930ndate teises pooles.

Nimetus linnu järgi

Suuristanduste rajamine algas Uus-Meremaal 1940ndatel. Kolmkümmend aastat hiljem oli kiivikasvatus kiiresti levinud Uus-Meremaalt Itaaliasse, Tšiilisse, Prantsusmaale, Jaapanisse ja USAsse.

Kui kiivid jõudsid rahvusvahelisele turule, oli vaja uudsetele viljadele leida ka sobilik nimetus. Algselt püüti vilju turustada nimetusega “hiina karusmarjad” (Chinese gooseberry), kuna viljad pärinesid Hiinast ja maitsesid nagu karusmarjad. See nimetus osutus aga külma sõja tingimustes poliitilises kontekstis sobimatuks ega aidanud kaasa maailmaturul uudsete viljade müügiedule.

Kiivi kaubastuskompanii Turners ja Growers võttiski kasutusele uue nimetuse – melonett. Nüüd tekkis aga segadus melonettide ja melonitega. Viljadele oli vaja lühikest ja atraktiivset nimetust. 1959. aastal soovitas Jack Turner hakata kasutama nime kiwifruit või kiwi. Nii hakati neid eksootilisi vilju nimetama nende sarnasuse tõttu Uus-Meremaa rahvuslinnu, lennuvõimetu kiiviga. Linnu pruun sulestik meenutas vilja ebemelist pruuni väliskesta. See nimi muutis vilja kaubamärgina tuntuks.

Kiivi-aktiniidia on liaan

Taimeperekonna ladinakeelne nimetus on tuletatud kreeka keelest, kus aktis tähendab kiirt. Kiivid ei olegi tegelikult puu viljad. Kiivisid kannab hoopiski liaan.

Kiivi-aktiniidia on kahekojaline kuni 10 m kõrgune taim aktiniidialiste (Actinidiaceae) sugukonnast. Aktiniidia perekonnas on 60 liiki.

Kiivi-aktiniida lehed on 7,5 kuni 12,5 cm pikad, südajad, alaküljelt tihekarvased. Lehtede kaenlais moodustuvad atraktiivsed valged õied on läbimõõdus 2,5–5 cm. Vili on 5–8 cm pikkune mitmeseemneline mari, millel on pruun tihedakarvaline väliskest ja sügavroheline magushapukas mahlane viljaliha. Vili sisaldab hulgaliselt väikesi musti söödavaid seemneid.

Istandustes tagab korraliku saagi üks isastaim 5–8 emastaime kohta. Ühelt hektarilt võib saada umbes 20 tonni vilju.

Kiivi-aktiniidia lehtedest ja koorest valmistatakse paberit.

Kiivi on vitamiinide allikas

Vilja populaarsuse põhjus on tema meeldiv maitse, väärtuslike toitainete sisaldus ja unikaalne välimus. Kiivit peetakse ka üheks tervislikumaks viljaks.

Kiivi on delikatessvili, mida süüakse peamiselt värskelt ning lisatakse salatitele, desserttoitudele, jookidele. Viljadest valmistatakse ka konserve, mahlu, moosi, marmelaadi jt maiustusi, likööri ja vahuveini. Kiivilõigud on atraktiivseks kaunistuseks kondiitritoodetele.

Kiivi on suurepärane C-vitamiini allikas, sisaldades märkimisväärses koguses ka A-, E-, K-vitamiini ja B-grupi vitamiine. Kiivis leidub rohkesti antioksüdante. Kiiviseemned on hea oomega-3 rasvhapete ja kiud­ainete allikas. Märkimisväärne on kiivi kõrge kaaliumisisaldus. Viljades leidub ka näiteks magneesiumi, kaltsiumi, rauda jm olulisi mikroelemente. Säilitamisel vilja väärtus märkimisväärselt ei lange. Kiivi omab ka diureetilist ja kergelt lahtistavat toimet.

Ensüüm aktinidiini sisalduse tõttu ei sobi värsked kiivid piimatoitudesse ja ka želatiini sisaldavatesse toitudesse, kuna aktinidiin muudab želatiini vedelaks. Aktinidiini toimel küpseb näiteks ka kiivimassiga määritud liha kiiremini.

Samas võib aktinidiin mõnel inimesel tekitada allergilisi reaktsioone, sarnaselt papaiade, ananasside ja banaanidega.

Kiiviseemned idanevad kergesti, neist saab kasvatada kauni toataime. Kiivi sugulastest kasvatatakse meil aedades südajat aktiniidiat (A. kolomikta), keda rohkem hinnatakse ilutaimena. Südajas aktiniidia on kahekojaline liaan, kes looduslikult kasvab Hiinas, Jaapanis ja Koreas, Kuriilidel ja Sahhalinil. Suve esimesel poolel on tema lehed poolenisti lumivalged, teisel poolel muutuvad aga roosakaks. Lisaks uhkele lehestikule kannab aktiniidia maitsvaid rohelisi marju, mida tuntakse ka ingliskeelsete nimetustega kiwiberry, baby kiwi, grape kiwi ja coctail kiwi. Südaja aktiniidia viljad on kiividest väiksemad, kuid maitsevad sama hästi.