Kuidas leida kaheeurost, mis maksab 20 eurot

 (30)
Huvitavaid käibemünte võib ka täitsa juhuslikult leida omaenda rahakotist.
Huvitavaid käibemünte võib ka täitsa juhuslikult leida omaenda rahakotist.Tanel Meos

Eestlased koguvad agaralt münte ja medaleid, mis pakuvad nii emotsionaalset kui ka praktilist väärtust. Kas kogumine on friikide ala, kus ükski loogika ei kehti?

Eesti Koguja juhatuse liige Kaimar Ilves tõi välja, et numismaatika ei pea olema kallis hobi, vaid iga inimene saab valida kogumisliigi, mis on talle taskukohane. „Näen, kuidas väärikas eas daamid lähevad mündiärisse, kui tuleb uus Belgia münt välja, ja maksavad selle eest kaheksa eurot,“ kirjeldas ta hoogu läinud eestlasi. Ilves ise hindab rohkem näiteks kogumisliiki, kus inimene korjab käibelt ehk vaatab, missugust raha talle poes tagasi antakse.

Numismaatikute hinnangul pakub inimestele aina paisuvat huvi kaheeuroste müntide kogumine. Numismaatik Gunnar Haljakul on poes ette tulnud olukordi, kus münte koguvad kassatöötajad on hakanud kaheeuroste vastu huvi tundma. „Kaheeuroste kogumine on hirmus popp. Teoreetiliselt võid leida kaheeurose, mis maksab 20 eurot. See on nagu vaese mehe loterii – kogu aeg võid midagi võita,“ lausus Haljak.

Samas ütles Ilves, et suurkogujate jaoks on tähtis ka säilivusaste. „Kollektsionäärile on oluline, et münt oleks nii-öelda tutikas. Kui teed juba sõrmejälje peale, siis kogujale see enam ei sobi,“ lisas ta.

Pakub uusi teadmisi

Eesti Mündiäri müügi- ja turundusjuhi Kristine Kruuvi kinnitusel on kasvanud eestlaste huvi ka meenemüntide ning -medalite vastu. „Paljud alustavad ühe medaliga, näiteks laulupeo auks vermitud medaliga, ja jätkavad juba kollektsioneerimist teiste medalitega,“ selgitas ta.

Seotud lood:

Kõige populaarsemad on Eesti Mündiäris Eestiga seotud medalid. Eesti 100. sünnipäeva puhul telliti nende käest 24 000 tammepuidust südamikuga meenemedalit. Laulupeo 150. aastapäeva puhul vermitud meenemedaleid telliti tänavu 15 000.

Kõike saab koguda: näiteks oma sünniaasta münte, mis on sel aastal üle maailma välja lastud.

Haljaku arvates sobivad meenemündid ja -medalid hästi kingituseks, sest neil on emotsionaalne väärtus, mis ei kao ajas ega ruumis. Lisaks leidis ta, et kollektsioneerimine on põnev ja hariv. „Kui ostad mõne mündi, olgu seal peal näiteks Jaan Poska või hansalinn Viljandi, siis automaatselt ikkagi lähed guugeldad ja vaatad Vikipeediast,“ rääkis ta.

Ka Ilvese sõnutsi on kogujatel erinevad motiivid. Tema meelest on see tore hobi, mis sobib eriti hästi neile, kellele meeldib asju süstematiseerida.

Reeglid saab ise luua

Lisaks sellele, et kogumiseks on erinevad põhjused, varieeruvad ka kogutavad mündid. „Kogumine on friikide ja maniakkide valdkond, kus loogika ei kehti. Igaüks võib luua oma reeglid – need olenevad indiviidi fantaasia piiridest,“ ütles Ilves. Kollektsioneerida võib teema, nominaali või materjali järgi ning nõnda järjest kaugemale nuputada. Näiteks saab koguda oma sünniaasta münte, mis on sel aastal üle maailma välja lastud.

Ilves alustas kogumisega juba kuueaastaselt ning müntidest pakuvad talle huvi Tsaari-Venemaa mündid. „Tulenevalt minu nimest kogun ka ilvestega münte,“ rääkis ta.

Haljak ütles, et mõnele kogujale meeldib ka spekuleerida. „Kui tahate oma raha säilitada või mingisugust kindlustunnet, siis mina olen kullausku. Kulda on võimalik kiiresti realiseerida ja see ikkagi maksab midagi, isegi kui raha muutub lepalehtedeks,“ selgitas ta.