"Ma ei armasta sellist teatrit, kus pärast etendust on soov ennast tappa. Ma ei armasta teatrit, kust väljudes saan aru, et kõik on halb. Ma ju tean seda nagunii.
Mulle meeldib, kui minuga räägitakse: jah, on halvasti, aga sa ise saad palju teha, et oleks parem. See on mulle lähedane suhtumine ellu ja teatrisse."