01.12.2016, 00:00
Linnainimesed ei taha kergliiklusteid karudega jagada
Kõige karurikkamad piirkonnad Eestis on Lääne- ja Ida-Virumaa ning Jõgevamaa, kuid kõige enam teateid karude tehtud pahandustest on tulnud Harjumaalt.
FOTO:
Seirearuanne toob välja, et karude hulk viimastel aastatel suuresti muutunud ei ole ning näitab pigem arvukuse tõusu. Tähelepanuväärne on see, et viimastel aastatel on pesakonnad olnud tavapärasest suuremad – nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal oli kordi, mil karuemadel sündis koguni neli poega. Mullu sügisel rääkis talunik Aare Veedla Maalehele, et tema juures Lääne-Virumaal käis suur karu vilja võtnud kombaini peale kurja häält tegemas, ja kutsus ajakirjaniku karu vaatama. Kõigi eearvamuslike kahtluste kiuste tuligi pimedusega koos ka karu põllule ning ajas seal nohinal ja pildistamisest häirimatuna oma asju. Kaks naist Harjumaalt aga rääkisid omavahel mõnusalt juttu, kui märkasid, et mingi kogu taarub nende suunas. Esiti peeti tulijat purjus külameheks, ent siis krabas kehvemini nägev naine kaaslaselt prillid ning neid ette pannes sai aru, et nende poole kõnnib suur karu! Kõige enam tegid mesikäpad pahandust Harjumaal ja Järvamaal. Mesinike pahameelt võib mõista, sest kui aastal 2010 rüüstati tarusid 106 korral, siis mullu oli teateid juba 288.