LUGEMISELAMUS: Kaart näitab s***maja, kompassi pole vaja...

Erni Kase romaani “Leikude” kohta võib öelda, et “Kevade” sugemetega “Väike Illimar” – väärt lugemismaterjal kadunud ajast.

Kui Lääne-Virumaal Kadrina raamatukogu kirjandusklubis oli 31. märtsil kohtumine romaani “Leikude” autori, näitleja Erni Kasega, ei tahtnud rahvas tuppa ära mahtuda. Raamatusse autogrammi saamiseks tuli tükk aega järjekorras seista. Paar nädalat troonis “Leikude” Rakvere raamatupoodide edetabelites.

Milles siis põhjus? Eelkõige lõi laineid see, et “Leikude” 192 leheküljelt vaatab virulastele vastu nende oma lugu, sellisena, nagu Kase silmad seda 1980ndatel Pärna kolhoosis Leikude külas nägid. Et asi tõene, seda kinnitavad üles loetletud isikunimed, mitte autori välja mõeldud, vaid päris – nii Erni enese, sõprade kui ka pisemate ja priskemate parm-traktoristide omad, samuti konservatiivsemate ja vabameelsemate lüpsja-karjatalitajate omad.

Kuigi “Leikude” näitab kolhoosiaega oma totaalses õrnjõhkruses, inimesi ja olusid ilustamata, on raamatu valdavaks emotsiooniks suur soojus.