“Roosi nimi”

Kindlasti kõige julgem materjalivalik. Lavastaja Tanel Joonas on ise ka dramatiseeringu autor. See kombinatsioon on mulle alati meeldinud ja on mu meelest ka üks õnnestumise alus laiemas plaanis. Lavastaja elab dramatiseeringut tehes detailideni romaani autori eneseväljendustundeisse. Tanel Joonase lavastus seda mu mõtet kinnitab.