“Kes see nii tark mees on, kes ütleb, millal lehmad ära müüa?” küsib mees. “Praegu mul selleks veel julgust ja kindlust pole.” Eelkõige sellepärast, et Meelis Mändla on veendunud: Eesti on piimatootmiseks Euroopa üks sobivamaid kohti hea rohukasvu ja mõõduka kliima poolest, ning rumalus oleks siin n-ö pillid kotti panna.

Paistevälja osaühingu esimees Meelis Mändla ehitas 2011. aastal Jalgsema külla uue robotlauda ja ettevõte läks üle robotlüpsile, nüüd on plaanis rekonstrueerida ka noorkarjalaut. 300pealine piimakari lüpsab ligi 9400 kg lehma kohta aastas, ja ehkki piimaraha saab vähe, pole Mändla tõsiselt mõelnud piimakarjast loobuda.

Osaühingu kasutada on 1500 ha maad, teravilja kasvatatakse 1000 ha-l ja saadakse ka rekordsaake. Mändla majandab koos poegadega, annab tööd 25 inimesele ja arendab võrdväärselt nii piimatootmist kui teraviljakasvatust.

“Loomakasvatus on hoopis keskkonnasõbralikum, rohumaade pidamine loodust säästvam kui intensiivne teraviljakasvatus,” toob Meelis Mändla esile, miks piimatootmisest ei tohi loobuda.