Riigimetskondades kasutati oma varutud seemet. XIX sajandi keskpaigast algas aktiivne metsaseemne ümberpaigutamine juba riiklikus süsteemis.
Just Balti kubermangude metsateadlased tõestasid 1870.–1880. aastatel praktiliselt, et metsaseemne päritolul on tähtsus ning Darmstadti männiseemned siinsetesse oludesse ei sobi. Kaua toimus sel teemal Saksa metsanduslikus ajakirjanduses suur poleemika. Sakslased püüdsid tõestada, et seemne päritolu ei oma mingisugust tähtsust, meie mehed väitsid vastupidist.