Mu jõuluvana on alati olnud nähtamatu.

“Nüüd, lapsed, minge üleskorrusele riideid vahetama,” ütles ema enne peolaua taha istumist.

Aga kui suure söögitegemise kõrvalt sodiseks saanud suu oli pestud ja pidulikum pluus selga pandud, olid trepist alla elutuppa jõudes alati kõik kingid juba kuuse all reas.