Minister Jaak Aaviksoo tahab omavalitsustele ära teha
Haridus- ja teadusministeeriumi muudatused puudutavad Riigikogu menetluses olevat 2014. aasta riigieelarvet ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu.
Kuna koolide rahastamisega seonduvad muudatused peavad jõustuma 1. jaanuarist 2014, tuleb need enne detsembrikuu keskpaika Riigikogus läbi suruda.
Olulisim ja põhimõttelisem muudatus riigieelarves puudutab haridus- ja teadusministeeriumi taotlust hakata ainuotsustajaks kohalikele omavalitsustele eraldatava enam kui 210miljonise haridustoetuse üle.
See tähendab, et riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatav haridustoetuse raha - õpetajate ja koolijuhtide töötasu ning täienduskoolituse, investeeringute, õppekirjanduse, põhikooli õpilaste koolilõuna ja õpilaskohtade toetuseks - tuleb toetusfondi realt haridus- ja teadusministeeriumi reale.
Minister soovib raha omatahtsi käsutada
Kui ministril õnnestub tõepoolest muudatus ellu viia, ei oma enam mingisugust tähtsust, kas Riigikogu kultuurikomisjon menetleb koolide rahastamist puudutavaid muudatusettepanekuid või mitte. Haridusminister saab edaspidi võimaluse käsutada kohalike omavalitsuste haridustoetuse raha oma äranägemise järgi.
Sellise muudatusega soovib minister Jaak Aaviksoo hakata ainuisikuliselt määrama kogu hariduse tulevikku. Minnes mööda Riigikogu kultuurikomisjonist ja kohalikest omavalitsustest.
Lisaks muudab haridus- ja teadusministeerium valdadele ja linnadele üldhariduskoolide pidamiseks ette nähtud eraldised sihtotstarbeliseks.
See tähendab kokkuvõttes seda, et hariduse rahastamine tehakse äärmiselt paindumatuks.
Muu hulgas väheneb õpetajate koolitusraha kolmelt protsendilt ühele, kaob koolide remondiraha ning toetus koolides toimuvale huvitegevusele.
Edaspidi eraldab riik raha ainult õpetajate palgaks, kooliõpikute soetamiseks ja koolilõuna toetuseks.
Äärmiselt kahju on sellest, et kooli tugispetsialistide (psühholoogid, logopeedid, eripedagoogid ja sotsiaalpedagoogid) palgarahaks ei ole ette nähtud mitte ühtegi senti. Ja seda olukorras, kus pidevalt suureneb nende õpilaste arv, kes suudavad haridust omandada vaid kooli tugispetsialistide toel.
Kooskõlastusringil oleva vabariigi valitsuse määruse sisust võib kahjuks välja lugeda, et haridus- ja teadusministeerium soovib tagasi minna 10 aastat varem kehtinud kohalike omavalitsuste põhise rahastamise juurde.
Seega soovitakse lammutada koolide rahastamise klassipõhine mudel, mis hoidis ja ka hoiab alles väikesi maakoole.
Uue rahastamismudeliga on kümned maakoolid sunnitud oma uksed sulgema, kuna omavalitsustel on riigi toetusega võimalik üleval pidada vaid üht kooli.
Just see muutus on ka põhjus, miks koolide uut rahastamismudelit ei tutvustatud enne kohalikke valimisi.
Uue rahastamismudeliga on õpetajate tööjõukulude eraldised seotud õpilaste arvuga klassis. Põhikooliõppes rahastab riik õpetajate tööjõukulud täies mahus, kui klassis on keskmiselt 24 õpilast. Gümnaasiumis peab klassis olema aga keskmiselt 32 õpilast. Arvutuste juures on tõeks saamas suurim hirm, et õpetajate tunnikoormuste kaotamine toobki kaasa olukorra, kus riik rahastab õpetaja koormust 35 ainetunni (senise 18-24) alusel.
Lisaks võime niivõrd kõrgete klassi piirnormide kehtestamisega juba mõne aja pärast näha paljude põhikoolide hääbumist ning maapiirkondade kiirkorras tühjenemist.
Kaovad ka paljud gümnaasiumid või jäävad koolid valdade-linnade rahastada. Kui kohalikud omavalitsused täiendavalt gümnaasiume rahastada ei jõua, tuleb koolidel uksed lihtsalt kinni panna.
Et ei peaks tulevikus ränka lõivu maksma
Eesti iseseisvuse taastamise järel võeti suund valdade ja linnade tugevdamiseks ning kohaliku tasandi otsustamisõiguse laiendamiseks. Nüüd seisame silmitsi reaalse ohuga, kus haridusminister hakkab munitsipaalkoolidele raha jaotama lihtsalt oma käskkirjaga, astudes sellega sammu omavalitsuste tegevusvabaduse piiramisele.
Koolide uue rahastamismudeliga loobib riik kaikaid omavalitsuste kodaratesse ja pühib oma käed puhtaks koolide sulgemist puudutavatest ebapopulaarsetest otsustest. Kõige hullem on aga see, et riik ei arvesta lastega.
Tuleb meeles pidada, et haridus tasub ära! Praeguse kokkuhoiu lõivu maksame rängalt tulevikus.
