12.01.2017, 00:00
Mis teater on, miks teater on?
Hakkasin seda küsimust inimestelt küsima 2006. aastal. Eesti teater sai siis 100aastaseks.
FOTO:
Hans H. Luik vastas tookord muu hulgas: “Teater on lavalise kuju võtnud peenus. Peen värk on just nimelt lavaline psühholoogiline suhtlemine.” “Teater jääb inimese hinge kinni,” ütles lavastaja Peeter Tammearu. Lavastaja Andres Noormets vastas nii: “Kui teater saab numbriteks, on ta surnud.” Merle Karusoo rääkis, et teatrit defineeritakse kogu aeg ümber ning lisas: “...Ja mulle läheb korda see, et teater räägib asjust, mida ei tohi unustada, mille üle ikka ja jälle mõtisklema peaks.” Parafraseerides ajaloolasest filosoofi Marek Tamme ütlust “teatrit on meil üha rohkem, ent selle mõtestamist aina vähem”, küsingi nüüd, 10 aastat hiljem uuesti: mis teater on ja miks?