NAERIS: Pariisi kliimakokkulepe rõõmustab paljusid
“Ei ole saladus, et Šotimaa kliima on siiani olnud üks vastikumaid maailmas,” selgitab ta. “Kogu aeg sajab vihma, päikest ei ole, tuuleiilid puhuvad tihti enam kui 40 meetrit sekundis. Sellise kliimaga piirkonnas on väga raske elada ja töötada.”
Kliimakokkulepe toob šotlastele leevendust. Juba 2016. aastast muutub kliima subtroopiliseks ning päike paistab 320 päeval aastas. Vihma ei saja, keskmine õhutemperatuur on +14 kraadi, kusjuures iialgi ei lange see alla nulli.
Kliimakokkuleppe üle rõõmustavad ka Musta Mandri elanikud. Kesk-Aafrika Vabariigi Bangui linna elanik Mpyama Longo-Longo lausus, et troopilisele kliimale vaatamata on ilmastik riigis väga ebameeldiv. “Juunist septembrini sajab vihma riigi põhjaosas, lõunas koguni maist oktoobrini. Pea iga päev räsivad maad äikesetormid, hommikuti on tihe udu, päeva ajal aga puhuvad tugevad tuuled. Lõunapoolsetes prefektuurides on alanud kõrbestumine.”
Pariisi kliimakokkulepe toob Kesk-Aafrika Vabariiki Põhjamaadest tuntud neli aastaaega, millest viimased loobusid. Nõnda täitub lõpuks ka paljude ekvatoriaalsetel aladel elavate inimeste unistus teha talvel lumememme ning harrastada suusatamist, uisutamist ja teisi talispordialasid.
Tublit tööd tegi kliimakokkuleppe sõlmimisel ka Eesti valitsus. Taristuminister Valdur Rindkerel õnnestus leppesse suruda punkt, mille kohaselt on Eestis alates järgmisest aastast kogu aeg suvi. Keskmine õhutemperatuur on +20° ning vihma sajab traditsiooniliselt ainult jaaniõhtul. Viljapuud ja marjapõõsad kannavad saaki kaksteist korda aastas.
“Läbirääkimised olid pingelised, kuid see tasus end ära,” lausus Valdur Rindkere, kelle sõnul on kliimakokkuleppe täitmisel siiski veel mõned praktilised probleemid nagu Maa ja Kuu vahemaa vähendamine
50 000 kilomeetri võrra ning Päikese ja Maa vahemaa suurendamine 30 miljoni kilomeetri võrra.
“Nende pisiasjadega tegeleme järgmisel tippkohtumisel,” selgitas minister Rindkere.
