Pahad tüdrukud mujal ja meil

“Karikakarde” mõjul hakkas maailma tulvama nn pahade tüdrukute filme, kus vallatud naised auväärset väikekodanlust vapustavad.

Filmirežissöör Věra Chytilová (1929–2014) elu peaks tuttavaid tundeid äratama paljudes eestlastes. Sündinud vabas Tšehho­slovakkias, nägi ta, kuidas maailm tema kodumaa hülgab, kuidas natsid ja sovetid selle vallutavad ja okupeerivad, kuidas see vastu peab ja iseseisvuse taastab.

Chytilová, Tšehhoslovakkia režissööride esileedi, oli (minu meelest) 1960ndatel seal tegutsenud uue laine nõukogudevastaste filmilavastajate kõige säravam täht.

Ta asus õppima filosoofiat ja arhitektuuri, kuid loobus, et teenida raha modellina ja filmistuudio klapitüdrukuna. Viimase kaudu jõudis ta Praha Näitekunsti Akadeemiasse filmindust õppima.

Diplomifilm “Lagi” (“Strop”, 1961), kus modell põrkub tema ärakasutamise ja kõlupäise materialismiga, põhineb tema enda kogemustel.

Kui “Lage” näidati Prantsusmaal, hüüatas üks truualamlik tüüp: “Niisugust filmi ei tohiks nad teha! See õõnestab inimeste usku sotsialismisse.”